Regionaalsed ja etnilised parteid n Enamuses liberaalsetes ühiskondades on olemas kultuurilistel eripäradel põhinevad regionaalsed väikeparteid, N: Suurbritannias Wales, Sotimaa, Põhja- Iirimaa, Belgias flaamide ja valloonide parteid. n Ideoloogiliselt sageli parempoolsed ja kodanlikud (N: Flaami Blokk), kuid on ka mitmeid vasakerakondasid (N: Quebecis, Sotimaal ja Walesis). Paremäärmuslikud erakonnad n Fasism kahe maailmasõja vahel antiliberaalne ja antidemokraatlik, eesmärgiks kaitsev riik. Sel põhjusel ka rassism tavaline osa fasismist. Samas ettevõtluses toetati väikeettevõtlust, kuigi ka majandust kontrolliti. Klassijooni peeti negatiivseks opositsioon marksismiga. n Peale 2. maailmasõda vaid mõni üksik aktiivne neo-fasistlik partei, N: MSI Itaalias. Rassism, täpsemalt immigratsioonivastasus on peamine tegur uute paremäärmuslike parteide tekkes ja kasvus, N: National Front Prantsusmaal,
tulema. * ühiskonna ‘stabiliseerija’ - sõnum, mille puhul kokkupõrge marksismi (ühtsuse rõhutaja) ja äärmusvasakpoolsega. Natsionalism vajas seletust, miks ta peab olema rahulik ja stabiilne. 19. sajandi lõpu idee- väline oht. Selle tõrjumiseks peab olema ühtsus, koonduma rahvuskehandi ümber ja üritama hakkama saada iseseisvalt. Välismaailmast sõltuvus on mõeldamatu. * tihti antiliberaalne, * vasakpoolsuse vastu, * kolonialismi toetaja, * autarkia nõudja- iseseisvuse olemasolu; omade ressursside alusel tootmine, väliste teenuste/kaupadest sõltumine on ohtlik rahvusluse püsimajäämise seisukohast; kolonialism täiendab ressursside alusel o Kolonialism moodustas osa modernsest käsitlusest. Oluline oli riigil omada koloniaalvaldusi. Need Euroopa rahvad, kes ei omanud kolooniaid või omasid neid on vähe, omasid suurt riski
valitsejad , kes selgelt vastanduvad prantslastele. Saksa rahvusluse läbimurdeks saab 1848 revolutsioon. Rahvuslus vahetab välja liberalismi keskklassi keskse ideoloogiana. - Samal ajal 19.saj keskpaigas algabki rahvusluse ja vasakpoolsuse paralleelne levimine läbi samade kanalite. 19.saj lõpus muutb rahvuslus riiklikuks ideoloogiaks- natsionalismiks: - Ühiskonna ,,stabiliseerija" - Tihti antiliberaalne - Vasakpoolsise vastu - Kolonialismi toetaja - Autarkia nõudja. Arusaam sellest , et rahvus peab ise hakkama saama oma kõikide probleemidega ning ei tohi teistelt abi paluda ning sellest teistest sõltuvaks muutuda. Rahvusriikide ajastu , valitseja ja tema alluvad on ühtehoidev perekond, kus alluvatel on ühine nimetaja ( rahvus , keel ,vm kultuuriline/religioossne joon) . I Ms lõpp ja rahvuslus Koos uute riikide tekkega Euroopas muutub etniline rahvuslus keskseks
annaabi.ee 
