Antikvarkidele omased värvid ei lange kvarkide omadega kokku, need on vastavad ,,vastandvärvid" : antipunane,antikollane, antisinine. Kui osake kohtub oma antiosakesega siis nad annihileeruvad ehk kaovad nii, et kogu nende mass muutub puhtaks energiaks footoniteks. Seejuures võib sekka tekkida ka kergemaid osakese-antiosakese paare. Antiosake saabki tekkida koos vastava osakesega. Valgeid osakesi saab moodustada kvarkidest ka paarikaupa, sidudes kvargi antikvargiga, kuid need pole püsivad, sest kvarkide jäävuse seadus neid ei kaitse. Eriti kiirseti lagunevad sellised osakesed, kus kvark on seotud omaenda antikvargiga ehk mesonid. Mesonid jagunevad lõhnaga mesoniteks ja ilma lõhnata mesoniteks. Mesoni lõhna määrab ära tema koostises olevate kvarkide lõhn. Et u-kvark ja d-kvark ei kanna lõhna, siis kõik ainult seda tüüpi kvark/antikvarkidest koosnevad mesonid on lõhnatud
Looduses on ainult valged elementaarosakesed. Igale fundamentaalosakesele vastab antiosake. Need on kõiges täpselt samasuguste omadustega, ainult laeng on vastasmärgiline. Antikvargidele omased värvid ei lange kokku kvarkide omadega. Kui osake kohutub oma antiosakesega, siis nad annihileeruvad kaovad nii, et kogu nende mass muutub puhtaks energiaks footoniteks. Kvarkide arv miinus antikvarkide arv on jääv. Sellised osakesed, kus kvark on seotud omaenda antikvargiga nim mesonideks. 3. Millistest kvarkidest koosnevad elementaarosaksed? Prooton koosneb kahest u- kvargist ja ühest d-kvargist: p=(uud). Neutron aga ühest u kvargist ja kahest d-kvargist: n=(udd). 4. Elementaarosakese roll füüsikaprotsessides. Mis selgus elementaarosakeste uurimisel aine ja välja kohta? Igale osakeste tüübile vastab ruumis teatud väli. See eksisteerib kõikjal ja alati, ka siis, kui vastavaid osakesi polegi.
osakeses olema 3 kvarki.kuna kvark ei saa olla värvitu, ei saa ta vabana eksisteerida. Igale fundamentaalosakesele vastab oma antiosake, mis on kõiges samasuguste omadustega ainult laeng on vastasmärgiline.elektroni antios. on positron.antikvarkide värvid ei lange kvarkide värvidega kokku, on vastandvärviga.osakese, kohtudes antiosakesega saab tekkida ja ka kaduda.kvarkide arv miinus antikvarkide arv on jääv. ,,valgeid" osakesi saab oodustada kvarkidest ka paarikaupa, sidudes kvargi antikvargiga.seosed pole püsivad, kuna kvarkide jäävuse seadus neid ei kaitse.lagunevad eriti kiiresti kui kvark on seotud omaenda antikvargiga-nim mesoniteks. Footon esineb elektromagnetilise jõu kandjana. El.magneetilise vastastikmõju teooria seletab 2 el.laengu tõmbumist või tõukumist sellega et nad vahetavad koguaeg footoneid. Tavaline footon kannab en. Ja impulssi kindlas seoses vastavalt liikumise suunale, vastastikmõju kandev footon pole jäävuse seadustega kitsendatud-nim. Virtuaalseteks
algul tugevamaks, seejärel jääb muutumatuks. See tähendab, et kvargid on igaveses vangistuses (nende vabastamiseks kuluks lõpmata palju energiat), seda seisundit nimetataksegi kvarkvangistuseks. Kvarke on teada 6 ning igale kvargile vastab ka antikvark. Aatomituumades olevate prootonite ja neutronite moodustamiseks on vaja ainult kahte tüüpi kvarke – u- ja d-kvarke – kolmekaupa (nt prootoni kvarkkoostis on uud, neutronil udd). Kvark koos antikvargiga on mesonite koostisosadeks. Barüonides on lisaks u- ja d- kvarkidele, mis on kvarkide hulgas kergeimad, ka raskemad kvargid – c-, s- ja b- kvargid (barüonide koostises on need viis kvarki erinevates kombinatsioonides kolmekaupa). Kõige raskemaks kvargiks on 1995. aastal avastatud t-kvark. Koostiskvargi S Elektri- c b t B Spinn seisumass veidru
absoluutväärtuselt aga elektroni omaga täpselt võrdne. Antikvarkidele omased värvid ei lange kvarkide omadega kokku. Need on 'vastandvärvid'. Kui osake kohtub oma antiosakesega, siis nad koos 'annihileeruvad'. Antiosake saabki tekkida koos vastava osakesega. Selle kohta on seadus, et kvarkide arv miinus antikvarkide arv on jääv. Antiprooton ja antineutron koosnevad antikvarkidest. Eriti kiiresti lagunevad osakesed, kus kvark on seotud oma enda antikvargiga. Kõigi selliste osakeste üldnimeks on mesonid. Tuntumad on piimesonid ehk piionid ja K- mesoneid. 7 Kosmilised kiired Maailmaruumis liigub mitmesuguse suurusega kehi, nagu tähed, planeedid, kuid peale selle liigub kosmoses suurte kiirustega aatomituumi ja üksikuid elementaarosakesi, mille kõigi päritolu pole päris selge. Kui kiire osake satub Maa atmosfääri, siis ta tavaliselt põrkub õhu
Värvilaeng on tugeva vastastikmõju laeng, mis jaotub põhiliselt kolmeks: punane, sinine ja roheline. 35. Kirjelda antiosakesi. Mis on mesonid? Antiosakesed on elementaarosakeste vastasosakesed, mille elektrilaeng ja teised kvantarvud on vastupidise märgiga. Antiosakese seisumass on osakese massiga võrdne. Antiosakeste omadused ja käitumine on analoogilised vastava osakesega. Mesonid on kõik eriti kiiresti lagunevad kvargid, mis on seotud omaenda antikvargiga. 36. Millised osakesed põhjustavad tugevat, millised nõrka vastastikmõju? Tugevat vastastikmõju osutavad gluuonid ja nõrka vastastikmõju osutavad väga massiivsed vaheosakesed. 3. osa ,,Kosmoloogia" 1. Mida uurib kosmoloogia? Kosmoloogia uurib Universeumit, sest sõna kosmoloogia tähendab maailmaõpetust. 2. Millega tegeleb astromeetria, taevamehaanika, astrofüüsika, planetoloogia, galaktikate füüsika ja kosmoloogia?
annaabi.ee 
