Liis Liström 12b ANTIKRISTUS Friedrich Nietzsche Raamatut kätte võttes ning selle eessõna lugedes, ehmusin. Nii otsekohest ning mõtlemapanevat eessõna pole ma iial ühesgi teoses kohanud. Filosoof kirjeldas seda, kellele on raamat mõeldud ning kes peavad tema lugejad olema. Tsteerides mõningaid lauseid, kõlaks see nii: "See raamat on mõeldud vähestele. Võibolla mõni neist vähestest pole veel sündinudki. Tingimusi, mis on minu mõistmiseks paratamatult vajalikud, tunnen liigagi hästi." Autor selgitab teoses seda, et elus pole vaja esitada iga asja kohta küsimusi, tuleb olla ükskõiksem. Inimesed ei tohiks karta keelatud vilju. Alati peab olema valmis millekski, mida ei tohiks eales ettegi kujutada. Need kes vastavad neile kõigile tingimustele, on raamatu lugemiseks valmis, ülejäänud on autori sõnul tähtsusetud-lihtsalt ini...
Friedrich Nietzsche oli saksa filosoof, kes mõjutas tohutult palju oma teostega euroopa kultuuri pilti ja üldse inimeste mõtlemist. väga revolutsiooniline inimene. Sündis teoloogide peres, temast endast ei saanud teoloogi, temast sai filosoofia proffessor, õpetas juba 24 aastaselt Baselis filosoofiat. Oli ülimalt kriitiliine kristliku religiooni suhtes. Põhiline kriitika kristuse vastu. Pea teos "Nõnda kõneles Zarathustra". Veel teoseid: "Antikristlus", "Teiselpool head ja kurja", "Nietzsche contra Wagner"(oli wagneriga väga hea sõber, neid ühendas see, et nad mõlemad hindasid antiikkultuuri, läksid tülli, kuna Wagner austas kristlust). Nietzsche mõtteavaldused: "Jumal on surnud" - Ka nietzsche oli tähele pannud, et ateism on levinud. Üleinimese idee ehk Übermench sellele vastanudb massiinimene ehk viimneinimene(inimene kes ei ole huvitatud sellest, et ta loob endale ise omad väärtused)
"Heterogeenne" on kristlastele mitte ainult kõik juudilik, vaid ka “lihalikud patud”. Selle tagajärg on, et kogu rahvas kardab kuuluda “mustade lammaste” hulka ja sellega sattuda kurjuse poolele, kurjuse kätte. Keskajal, mil karistused eriti julmad olid, tekkis see soov midagi halba teha just protestist. Teha midagi, mida kirik ei luba, midagi mis aitaks tükikese vabadusest tagasi vöita. See polnud aga veel saatanism ja antikristlus, vaid tahtmine midagi kurja, vabaduse-maitselist teha. Tahetakse vabatahtlikult piire ületada ja kogeda heterogeensust. Mingit sympaatiat Saatana suhtes polnud, oli aga praktiline suhtumine temasse - allakirjutada pakt Satanaga, et midagi saada. Alles renessansiga tulid olulised muudatused. Humanismiga oli vöimalik täiesti uus inimese kui individuumi interpretatsioon. Toimus nö “kurjuse psühhologiseerimine”. Saatanast tekkis uus pilt
40 olemasolu ). Selles mõttes omab teadus inimkonnale halba kui Kristusele eelnevat Antikristust mitteisikulises vormis ( sest teaduse arenguga kaasneb vältimatult ateismi levimine, mis viib inimkonna Jumalast eemale vastupidiselt Kristuse õpetustele ). Kusjuures Piiblis on mainitud mitte ühte, vaid väga palju antikristusi ja antud kontekstis võib see tähendada teaduse viljelejaid ehk teadlasi. See tähendab seda, et teadus on kui antikristlus ( mitteisikulises vormis ) ja seega on teadlased kui antikristused. Kuid teiseks võib teaduse funktsiooni vaadelda ka palju positiivsema poole pealt. Nagu me näeme Maailmataju erinevate osade õpetustest või üldistest põhiprintsiipidest, võib kindlalt väita seda, et inimkonna teaduse ja tehnoloogia areng viib lõpuks ikkagi „Jumalani“, mille tulemusena muutub suuresti religiooni „väliskuju“ ( s.t. ei räägita enam Jumalast vaid Universumi kõige
annaabi.ee 
