saavutada sotsiaalset võrdsust. Selle eesmärgiks on klassideta ja eraomandita ühiskond. Fasism äärmuslik diktatuurivorm Itaalias. Seda iseloomustas juhikultus, rassism, militarism. Natsionaalsotsialism e. natsism Saksamaa ametlik ideoloogia 1933-45, ehk rahvussotsialism (e natsism) on poliitiline ja majanduslik ideoloogia ja filosoofia, mis ühendab (maru)rahvuslust ja sotsialismi; põhieesmärk kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki, mis viis rassismini; antikommunistid. Nende ühised jooned neid on rohkem kui erinevaid: vihkasid demokraatiat; otsiti vaenlase kuju; võim oli totalitaarne (üheparteivõim); plaanimajandus jm Erinevused: natsid ja fasistid on antikommunistid ja vastupidi. Kommunism sotsialistid/sotsiaaldemokraadid. Nende ühised jooned ja erinevus. Kommunism poliitiline õpetus, mis püüab proletariaadi diktatuuri kehtestamisega saavutada sotsiaalset võrdsust. Selle eesmärgiks on klassideta ja eraomandita ühiskond.
Marksistid võtsid ette n.ö pika tee riigi muutmiseks. Enne II MS : riigi kaitse, vabadusliikumised (Sarajevo, Põhja-Iirimaa). Valitsejate kaitsmine: Stalin ja Hitler.. Ideaalne terroristi tüüp: pühendunud, julge, ilma kahetuseta, intelligentne, kõrge haridustasemega. Parem-äärmuslik terrorism pärineb 1980datest Lääne- ja Ida-Euroopast. Eesmärk valitsuse kukutamine ja nende asendamine natsionaalsete või fašistlikega. Tavaliselt antikommunistid, neofašistid, neonatsid ja rassistid, ksenofoobikud. (1995 Oklahoma Timothe McVeigh). Vasak-äärmuslik terrorism: eesmärk kaptalisltliku või konservatsiivse süsteemi kukutamine ja nene asendamine liberaalse või sotsiaalse süsteemiga. Nim. ka Marxist- Leninistlikuks terrorismiks (Markisktid-leninistid: Maoistliku ideoloogia. Nt. Jaapan punane armee, Itaalia 3
72 1944 - Horty tahtis alistuda NLile, kuid Hitler ei lubanud tal seda teha võttes Horty poja pantvangiks. Saksa väed okupeerisid Ungari. 1945 - käisid rasked lahingud Ungari pinnal Saksamaa ja NLi vahel. II maailmasõja järel jäid Ungarisse Nõukogude väed. Esimestel valimistel, mis pärast sõda toimusid ei saavutanud kommunistid enamust. Nõukogude Liit pani siseministriks Ungaris kommunisti, see andis käsu arreteerida kõik antikommunistid. 1948 - Ungaris oli säilinud ainult kommunistlik partei - Töörahva partei. Sama aastal sai Ungari juhiks Miklos Rakosi, kes laskis rajada hulgaliselt sunnitöö laagreid, et vangide abil ehitada vajalikud suuremad tööstusehitised. Kõige kauem pani komparteile vastu katoliku kirik, mille eesotsas oli kardinal Mindszebty. 1949 Ungari kuulutati Rahvavabariigiks ja võeti vastu sellekohane põhiseadus. Majanduses hakati
annaabi.ee 
