(endospermi kõige välimine kiht), kus toimub (embrüos toodetud GA mõjul) amülaaside süntees, mis lagundavad tärklist ja aitavad seeläbi idanemisele kaasa kilbike eraldab endospermi idust ja muudab idule toitained kättesaadavaks Võrse tipumeristeemi ehitus SAM on koonusjas, koosneb rakukihtidest: - pealmine kiht tuunika koosneb omakorda 1-2 kihist. Tuunikas toimub antiklinaalne rakkude jagunemine - sisemine rakkude mass moodustab korpuse – rakkude jagunemine nii peri-, antiklinaarselt kui transversaalselt. Jaotatakse diferentseerumise alusel: 1)Keskmine osa (CZ- central zone) – sisaldab nii korpuse kui tuunikarakke + tüvirakke. rakud jagunevad harva 2)Perifeerne osa (PZ) – ringina ümber tuunika, sisaldades nii tuunika kui korpuse rakke, rakud jagunevad tihti. PZ äärel tekivad organite algmed
veepot tõuseb ja vesi väljub. Seetõttu rõhk väheneb. Moodustuv rõhu erinevus laadimise ja tühjakslaadimiskoha vahel põhjustab floeemivedeliku liikumist. 71. Kuidas Münch'i rõhuvooluteooria seletab floeemivoolu liikumist erinevates suundades? Liikumise põhjus: osmootsest potensiaalist tingitud rõhkude erinevus. Erinev veepotensiaal taimeosade vahel. (Rõhkude erinevus floeemi tühjakslaadimise ja pealelaadimise piirkonna vahel). C. kasv ja areng 1. Defineerige antiklinaalne ja periklinaalne rakujagunemine. Kuhu tekib uus vahesein? Sellest sõltub morfogenees. Antiklinaalne rakujagunemine risti välispinnaga, taimemass suureneb Periklinaalne rakujagunemine paralleelne välispinnaga, taimemass suureneb 2. Defineerige primaarne ja sekundaarne meristeem Primaarne meristeem apikaalne ehk tipumeristeem, toimub maapealsete osade ja juurte pikkuskasv (primaarne kasv) Sekundaarne meristeem lateraalne, toimub varte ja juurte paksenemine (teiskasv). 3
Vähem levinud on rakuvaheruumide reksigeenne kujunemine, sel juhul rakud algul purunevad ja siis surevad. Intertsellulaarid võivad moodustuda ka kombineeritult, näiteks kõigepealt skisogeenselt, pärast aga lüsigeenselt. Kudede kirjeldamisel kasutatakse sageli mõisteid antiklinaalne ja periklinaalne jagunemine (joonis). Esimesel juhul tekib vahesein taimeorgani välispinnaga risti (perpendikulaarselt), teisel paralleelselt. Telgorganeid (vars, varb, leheroots jt.) kirjeldades kasutatakse sageli antiklinaalse asemel radiaalse (vaheseinad tekivad telgorgani kujutletava pikiteljega samas suunas ja organi
Transport floeemis võib toimuda ülalt alla ja ka alt üles sõltuvalt tarbimiskoha paiknemisest. Münch'i rõhuvooluteooria floeemis liikumise põhjuseks on osmootsest potentsiaalist tingitud rõhkude erinevus. Suhkrud väljuvad floeemist (pungas, lehes, juures) vesi osmoosi teel järgi, turgorrõhk langeb, floeemivool liigub sinnapoole. C Kasv ja areng 1. Defineerige antiklinaalne ja periklinaalne rakujagunemine Aniklinaalne- rakujagunemine, kus uus vahesein paikneb terviktaime suhtes risti välispinnaga Periklinaalne- rakujagunemi, kus uus vahesein paikneb terviktaime suhtes paralleelselt välispinnaga 2. Defineerige primaarne ja sekundaarne meristeem?? Primaarne meristeem- on protoderm, prokambium ja põhimeristeem, millest arenevad primaarsed koed
Nihkepinged tekib külgpaine või nihkemurrang. Laamade külgsuunas liikumiste piirkondades. Erosioon kujundab monoklinaalidest viltuse maastiku. (kuesta relieef) Eesti maastik on kergelt monoklinaalne 2-3m/km. Kurrud on enamasti tektoonilise päritoluga. Mittetektoonilised e kompaktsioonilised kurrud võivad tekkida erinevalt tihenevates setendites. Kurrud võivad olla kas sümmeetrilised või sukelduvad. Sukelduvate puhul on lisaks kurru kallutusele ka kurru ,,telg" viltu ja laskuv. Antiklinaalne kurd paine maapinna suunas, Sünklinaalne kurd paine allapoole. Kurde liigitatakse ka kurru lainete kalde järgi. Kuppelkurrud. Kurdmäestikud = orogeenid = kurdvööndid. kanada kaljumäed, apalatsid, alpid. Kurdmäestikud tekkivad kokkusurvepingete väljas ja amrkeerivad oma tekkeaegseid laamade kokkupõrke piire. Üle 540 Ma vanad mäestikud on kulutatud ja mattunud. 540-250 Ma vanad on ,,vanad kurdmäestikud". 250 Ma ja nooremad on ,,noored kurdmäestikud"
annaabi.ee 
