näiteks ahne munk, avantürist. Näidendeid esitati õukonnapidustustel, kirjutajateks olid 7 humanistid, mistõttu commedia erudita ongi just erudita – teosed sündisid raamatukogudes ja ülikooliauditoorimides. Loodi rühmitusi, mille liikmed olid nii näitlejaiks kui publikuks. Üheks tähtsaks jooneks commedia erudita juures on ka ühiskonnakriitika, kuigi tihti etendati valitsejate õukondades ning antiklerikaalsus, kuigi samas lavastati paavsti õukonnas või olid näidendid lausa kirikuinimeste enda looming. Ühiskonnas toimuva tõttu vajati kriitikat, mistõttu hakati kirjutama lugusid näiteks abielurikkumistest. Kostüümivahetuste, äravahetamiste ja äratundmiste abil loodi keerulise intriigiga süžeed. Commedia erudita oli kanaliks, mida mööda sai ammutada vana-rooma ideid. Commedia dell'arte võttis commedia erudita'lt kõige rohkem üle süžeesid, muud mängisid improvisatsioonilises vormis
näiteks ahne munk, avantürist. Näidendeid esitati õukonnapidustustel, kirjutajateks olid 7 humanistid, mistõttu commedia erudita ongi just erudita teosed sündisid raamatukogudes ja ülikooliauditoorimides. Loodi rühmitusi, mille liikmed olid nii näitlejaiks kui publikuks. Üheks tähtsaks jooneks commedia erudita juures on ka ühiskonnakriitika, kuigi tihti etendati valitsejate õukondades ning antiklerikaalsus, kuigi samas lavastati paavsti õukonnas või olid näidendid lausa kirikuinimeste enda looming. Ühiskonnas toimuva tõttu vajati kriitikat, mistõttu hakati kirjutama lugusid näiteks abielurikkumistest. Kostüümivahetuste, äravahetamiste ja äratundmiste abil loodi keerulise intriigiga süzeed. Commedia erudita oli kanaliks, mida mööda sai ammutada vana-rooma ideid. Commedia dell'arte võttis commedia erudita'lt kõige rohkem üle süzeesid, muud mängisid improvisatsioonilises vormis
Üheparteilised enamusvalitsused on erandid. Liberaalsed ja radikaalsed parteid n Esimesed erakonnad olid kodanlaste rühmad, kelle eesmärk oli kaitsta oma huve maaomanike suhtes, kes kontrollisid riiki. 19. saj. lõpul olid liberaalid võimas poliitiline jõud. Eesmärgiks riigi ja ühiskonna eraldamine ning kodanikuõiguste tagamine. n Radikaalid olid demokraadid (masskodakondsus) ja reeglina monarhiavastased. Konflikt kirikuga (antiklerikaalsus), eriti katoliiklikes maades. n Tänapäeval on liberaalid oma kodanikuõiguste juurtest tulenevalt nihkunud vasakule või tsentrisse (sh. USA demokraadid). Majandusliku sekkumise poolest on samas enamik liberaale endiselt paremal (vähest sekkumist toetavad). n Tänapäeval paljudes riikides (Prantsusmaa on erandlik) pigem partnerlus (kristliku) kirikuga, mitte opositsioon. Valijaskonna kokkukuivamine vajadus
annaabi.ee 
