kurnavaks ja sarnaselt vanale kreekale otsisid inimesed uusi õnnelikkuse vorme. Humanistlik psühholoogia rõhutas kaasaegse skeptilisuse vormi. Tunduvalt märgatavam vorm hellenismist 60ndatel aastatel oli hipitraditsioon, kes sarnaselt vana-kreeka küünikutega eraldusid traditsioonilisest ühiskonnast, mida nad põlgasid ja sarnaselt humanistlike psühholoogidega olid ka hipid sõjajalal oma kultuuriga. Nad ei usaldanud mõistust ja hindasid tundeid. Aga hipide puhul viidi antiintellektualism ja igasuguste maneeride ja kommete põlgus tunduvalt kaugemasse äärmusse. Hipiliikumine tekkis ühendriikides kusagil 64nda aasta paiku ja muutus üsna kiiresti märgatavaks sotsiaalseks ja ka kultuuriliseks jõuks Ameerikas. Sellesse suhtuti üsna mitut moodi. Mõned käsitlesid seda hoiatava punase tulena Ameerika elulaadile. Teised aga väitsid, et hipid on väga ohtlikul eksiteel. Hipid valisid oma tunnete väljendamiseks pisut teistsugused
lõppkokkuvõttes jäi peale. Vrdl Ameerika ja Euroopa lasteraamatud. Tehnoloogia ja arvudekultus: Niebuhr: ainus maa, mille areng on toimunud tehnoloogia võidukäigu tingimustes. Euroopas jahutasid kaks maailmasõda tehnoloogiavaimustust tunduvalt. Nt. McDonald'si reklaamid: kui palju sel aastal müüdud. Peaaegu igal monumendil kiri selle kohta, kui palju kaalub ja kui palju maksis. Arvudekultusega seostub, mõnevõrra paradoksaalselt, antiintellektualism (eelkõige usaldamatus sõnade vastu, kõrgkultuuri vastu). Anti-intellektualism: Alexis de Tocqueville 1835: Algharidus kättesaadav kõigile, kõrgem väga vähestele. Lugupidamise võrdsus enamus immigrante põgenes jäiga hierarhilise ühiskonna eest ameeriklased ei kummarda aristokraatide ees. Kas see ei laiene ka vaimuaristokraatidele? Euroopas, eriti Prantsusmaal, aukartus alles, Ameerika läheb teise äärmusse. Kultuurisõda(sõjad): "klassivõitlus nn elustiili küsimustes":
och börjat uppfattas som alltmer samhällsbevarande. Många författare började därför solidarisera sig med arbetarklassen, som blev den grupp som ställde mest omfattande krav på samhällsförändringar. Kring sekelskiftet hårdnade även det ideologiska klimatet i Europa med fler extremistiska rörelser. I litteraturen skulle det yttra sig i att författarna tog alltmer extrema och vitt skilda ståndpunkter. Bohemeri, anarkism, antiintellektualism, och högerextremism blev allt vanligare bland författarna. efter första världskriget- gamla världen är borta nu- man måste hitta nya former. !! Högmodernismen Högmodernism kallar man den period under 1900-talets första hälft då modernismen blev huvudfåran bland författarna och modernisterna var tongivande inom litteraturen. Kring 1910 växte det fram ett stort antal litterära rörelser som lanserade sig själva som nyskapande, normbrytande och oppositionella
annaabi.ee 
