- 313. a p Kr - Milano edikt, millega Constaninus Suur andis kristlastele usuvabaduse, st ristiusk lubati. - 330 a p Kr keiser Constantinus Suur otsustas viia pealinna riigi idaprovintsidesse. Seal oli jõukust enam ja olukord oli turvalisem. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol (praegune Istanbul). Sellest ajast valitsesid Ida- ja Lääne-Roomat erinevad keisrid. - 361-363 a p Kr keiser Julianuse valitsemine. Tema tegi katse antiiktraditsioone ja vana korda taastada. Taas alustati kristlaste tagakiusamist. See poliitika kukkus läbi. - 391 p Kr - Ristiusk kuulutati Rooma riigi ametlikuks usuks. Seda tegi keiser Theodosius I (valitses 379-395). - 395 p Kr pärast Theodosius I surma lagunes Rooma impeerium lõplikult kaheks Lääne-Rooma keisririigiks (keskus kas Milano või Ravenna, mitte Rooma) ja Ida-Rooma keisririigiks (pealinn Konstantinoopol).
kunstikriitika. Enne seda oli kunst privaatne. Looming kasvas, hakati kunsti näitama anonüümsele publikule. Muutused toimusid kuna vana seisuslik ühiskond lagunes. Algas linnastumisaeg ja endised ühiskondlikud sidemed lagunesid. Ka monarhide ja kirikute autoriteet langes. Tõuke andsid ka valgustusideoloogiad. Klassitsismi ilmsemaks tunnuseks oli antiigi eeskujude järgimine. Klassitsism erines teistest vooludes selle poolest, et siis hakati veelgi innukamalt jälgima antiiktraditsioone. Klassitsismi nimetust kasutatakse kesk ja idaeuroopas. Inglismaal ja prantsusmaal neoklassitsism. Prantsusmaal jaguneb klassitsim eraldi, seal on 3 etappi Louis XIII stiil, direktooriumi stiil, ampiirstiil. See tuleneb revolutsioonist. Ühiskonnas hakati tasakaalukat ja tagasihoidlikku kunsti tahtma. Kunstnikud pääsesid palju lihtsamalt Rooma ja Kreeka ehitisi uurima. 18. Saj keskel kaevati välja pompei ja... Anti välja teos antiikkunsti ajalugu
· Haiguse olemuse klassifitseerimise meetodid · Tooge näiteid kontseptsiooni ,,elu, see on surm" kohta · Nimetage 19. sajandil surma retseptsiooni mõjustanud avastusi / uusi meetodeid arstikunstis · 20. sajandi tendentsid (surma ja elu mõiste tehnologiseerumine) 16 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss ARAABIA Islam kandis edasi antiiktraditsioone. Teadus ja meditsiin olid arvestataval tasemel. Neil ka suur rakendus. Araabiamaailma fenomen (kui räägime teaduse arengust) esimese aastatuhande teisel poolel seisnes paaris asjas: · Esiteks maailmariik araablaste (islami) poolt domineeritav ala ulatus Indiast ja Kesk-Aasiast idas Hispaaniani läänes. · Teiseks eeldas araablaste ühiskonnakorraldus haridusasutuste medreste teket. Loodi ka raamatukogusid ning midagi teaduste akadeemia sarnast (Bagdadis
annaabi.ee 
