"Alkeemik" ja alkeemia. ,,Alkeemik" on sümboliline raamat väga kuulsa kirjaniku Paulo Coelho poolt. See räägib Oma Loost, oma südame kuulamisest, enesekssaamiseks, sellest, mida on vaja, et tavalist, halli argipäeva kullaks muuta. Sõna ,,alkeemia" tuleb araabiakeelsest sõnast al-kimia. Araablased nimetasid alkeemiaks antiikteadlaste teooriaid keemia vallas, mis olid ühendatud traditsiooniliste usuliste kombetalitlustega. Seda ,,kullaks muutmise" oskust tuntigi keskajal kui alkeemiat, mis põhines keemilistel võtetel, mis pidid tavalise, ebatäiusliku metalli muutma palju väärtuslikumaks, kullaks. Alkeemia alla kuulub ka ,,Igavese Nooruse Eliksiir". Alkeemia põhivõtteks oli Suur Toiming, mille järgi tuli metalli erinevate keemiliste elementidega töödelda, kuni lõpptulemuseks oli kuld. Selleks
Esimese temperamenditeooria loojaks peetakse Antiik-Kreeka arst Hippokratest ja mitu sajandit hiljem elanud rooma arst Claudius Galenost. Nemad töötasid välja nn kehamahlade teooria, mille järgi temperamendi määrab kindlaks üks inimese keha põhimahlast: veri (kr. sanguis), lima (kr. flegma), must sapp (kr. melas chole) ja kollane sapp (kr. chole). Siit tulenevad tänapäevalgi tuntud temperamenditüüpide nimetused: sangviinik, flegmaatik. melanhoolik, koleerik. Nende antiikteadlaste põhiliseks teeneks tuleb lugeda seda, et nad olid temperamenditüüpide "ristiisad" ja andsid neile nimetused, veelgi olulisemaks aga seda, et nad oskasid näha nelja põhitüüpi, mida tunnustatakse tänapäevalgi. ( Juhan Sõerd. 1992. ,,Psühholoogia kõigile") Temperament on üks selgemalt avalduvaid isiksuse omadusi. Ta ilmneb inimese igapäevases käitumises, kõnes, liigutustes ja näoilmes. Mõne inimese kohta võib öelda, et ta on temperamentne, teise kohta mitte
Osalised esinesid kõik maskides, mis võimaldasid neil etenduse kestel hõlpsasti mitmes osas esineda, ühtlasi kadus selle tõttu mängust miimiline külg, mida asendasid kehaliigutused ja deklamatsioonikunst, naiste osades esinesid mehed, vaheaegu polnud, näidendi tegevus oli mõeldud toimuma ühes ja samas kohas ja üheainsa päeva jooksul. Aischylos(525456)võttis aktiivselt osa Ateena poliitilisest elust ja võitles KreekaPärsia sõdades. Tema ulatuslikust loomingust(antiikteadlaste järgi 90 draamateost) on säilinud 7:,palujannad,pärslased,seitse teeba vastu, aheldatud prometheus ja oresteia(triloogia). Ta võttis tragöödiate aluseks harilikult kangelaslood. Mütoloogiline aine saab tema käsiltuses kaasaja riiklust ja kultuuri pooldava mõtestuse. Sellelt seisukohalt laiendab riigi ja sugukonna, rahva ja võimu, saatuse ja jumala vastuolu. Üksikisiku saatus on tema teoseis allutatud polise huvidele.
Esimese temperamenditeooria loojaks peetakse Antiik-Kreeka arst Hippokratest ja mitu sajandit hiljem elanud rooma arst Claudius Galenost. Nemad töötasid välja nn kehamahlade teooria, mille järgi temperamendi määrab kindlaks üks inimese keha põhimahlast: veri (kr. sanguis), lima (kr. flegma), must sapp (kr. melas chole) ja kollane sapp (kr. chole). Siit tulenevad tänapäevalgi tuntud temperamenditüüpide nimetused: sangviinik, flegmaatik. melanhoolik, koleerik. Nende antiikteadlaste põhiliseks teeneks tuleb lugeda seda, et nad olid temperamenditüüpide "ristiisad" ja andsid neile nimetused, veelgi olulisemaks aga seda, et nad oskasid näha nelja põhitüüpi, mida tunnustatakse tänapäevalgi. Temperament on üks selgemalt avalduvaid isiksuse omadusi. Ta ilmneb inimese igapäevases käitumises, kõnes, liigutustes ja näoilmes. Mõne inimese kohta võib öelda, et ta on temperamentne, teise kohta mitte. Tuleb väljal, et ühel inimesel on
arusaamatuid väljendeid. Näiteks: "Teadke kõik, kes te rändate Idamaadel, et kui hiilgavas relvastuses Marss heidab end Veenuse embusse, punastab too varsti." Et Päike (=kuld) tõuseb idast, siis Idamaa rändaja all mõistetakse alkeemikut, Marss = raud, Veenus = vask, pisarad = lahus, punastab = kattub vasekihiga. Seega nüüdisaegses sõnastuses: "Kui läikiv raud asetada vasesoola lahusesse, siis muutub ta punaseks." Araablased nimetasid alkeemiaks antiikteadlaste teooriaid keemia vallas, mis olid ühendatud traditsiooniliste usuliste kombetalitlustega. Katseid viidi läbi pühades templites müstiliste tseremooniate saatel, kuna alkeemikute tegevus oli kujunenud pühaks rituaaliks. Euroopas hakati mõistega alkeemia tähistama araablastelt omandatud keemia teadmisi. Araabia preestrid tundsid juba ammu paljude "keemiliste operatsioonide" kunsti, nagu väärismetallidega sarnanevate sulamite saamist ja värvainete eraldamist
Linna laastamine oli julm. Aastal 1212 toimus laste ristisõda. Usuti, et kuna lapsed pole veel jõudnud Jumalale meelevastaseid tegusid korda saata, siis Jumal on nende vastu armulisem. Nad asusid teele Pühale Maale, et hauda tagasi võita. Paraku lõppes nende ettevõtmine kurvalt. Suur osa lastest hukkusid, osa müüdi orjaturule. Vaid väike osa lastest jõudsid lõpuks koju tagasi. Ristisõdade tagajärjed: · Vahemere kaubanduses hakkasid domineerima Itaalia kaupmehed · Antiikteadlaste teosed jõudsid Euroopasse tagasi · Tutvuti uute kaupadega (paber, siid) · Muudeti toitumisharjumusi, tuli kahvel · Euroopa muudeti kristlikuks maailmajaoks · Lõhe islami ja kristliku maailma vahel 18) Ristisõjad põhjused, käik, tagajärjed 19) Keskaja inimese maailmapilt Kõige tähtsam oli, et oleks jumalale meelepärane elu. Tähtis oli elada oma seisusele kohaselt. Kõige kõrgem vaimulik oli Rooma paavst. Kõrgeima ilmaliku võimu kandja oli keiser
Esimese temperamenditeooria loojaks peetakse Antiik-Kreeka arst Hippokratest ja mitu sajandit hiljem elanud rooma arst Claudius Galenost. Nemad töötasid välja nn kehamahlade teooria, mille järgi temperamendi määrab kindlaks üks inimese keha põhimahlast: veri (kr. sanguis), lima (kr. flegma), must sapp (kr. melas chole) ja kollane sapp (kr. chole). Siit tulenevad tänapäevalgi tuntud temperamenditüüpide nimetused: sangviinik, flegmaatik. melanhoolik, koleerik. Nende antiikteadlaste põhiliseks teeneks tuleb lugeda seda, et nad olid temperamenditüüpide "ristiisad" ja andsid neile nimetused, veelgi olulisemaks aga seda, et nad oskasid näha nelja põhitüüpi, mida tunnustatakse tänapäevalgi. · Milline inimene on melanhoolik? Koleerik? Sangviinik? Flegmaatik? Melanhoolik: kurvameelne, murelik inimtüüp. Koleerik: kergesti ärrituv, tundlik, äge inimtüüp. Sangviinik: keevavereline, tormakas, seltsiv inimtüüp. Flegmaatik: tuim, loid, kannatlik inimtüüp.
annaabi.ee 
