mudeli järgi teha mitu erinevast kangast kleiti. Pärast mehe surma 1861.aastal tõmbus Victoria seltskonnaelust tagasi ja seetõttu vähenes ka Inglise õukonna mõju moe arengule. 5 RÕIVASTUS 1780-1804 Rõivastus lihtsustus Inglismaa ja Prantsuse Kodanliku Revolutsiooni mõjul. Kaks erinevat siluetti: S-kujuline: rind ees, istmik taga ja alates ~1790. a antiikstiilis rõivastus. S-kujuline siluett. Pihaosa lühenes, vöökoht tõusis kõrgemale, pihaosa selg lõppes pika terava nurgaga, väga liibuv, vöökoht sale, rinnaosa kumer, kuni lõuani "täispuhutud". Kaelas kohevalt seotud sall või saboo. Varrukad pikad ja kitsad. Seeliku tagumisel osal rohkem volte, seda hoidis ülal nn. istmikupolster. Seelik tihti slepiga. Revolutsiooni ajal siluett lihtsustus, istmepolster ja "täispuhutud" pihaosa kadusid, sall asendus õlarätiga
ruut küljega 2,5 m. 500. ja 480. aastat e.Kr. olevat Phayllos heitnud ketast 28,17 m. Seda tulemust on raske hinnata, sest ketta kaal pole teada. Kettaheide andis ainet paljudele antiikkunstnikele (Myroni "Kettaheitja" (Diskobolos)). Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel Ateenas 1896 kasutati heitepaigana ringi läbimõõduga 2,2 m. Selline ring on praeguseni kasutusel. Kaks korda on olümpiamängudel kavas olnud ka kettaheide antiikstiilis, mille puhul heideti paigalt 15 cm kõrguselt aluselt mõõtudega 70x80 cm. Selles stiilis võitis 1906 vaheolümpia Verner Järvinen, Soome kuulsama odaviskaja Matti Järvineni vend. 1.2. Kettaheite omapärast Ketas on kas puust või mõnest muust siledast materjalist, mille ümber on metallist ümar metallring. Ketta mõlema poole keskel on metallist osa. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,9–22,1 cm ja naistel 18,0–18,2 cm
vormilt veidi sarnane elegantsele sgabellole RUUMIKUJUNUS JA MÖÖBEL 15.-16.sajandist Prantsuse mo obli o itsengu algus Efektsed, rasked nikerdustega kapid ( DRESSER, ARMOIRE) Lauad Baldahhiinvoodi 16. sajandi jooksul levisid Itaalia stilistilised mo jud u le kogu Euroopa Prantsusmaa, Saksamaa, Flandria. Euroopa valitsejate kogud ja lossid sa ilitasid ko rgetasemelist kunsti ta napa evani (vaibad, glasuuritud keraamika, pronksito od, emailmaal jm) Antiikstiilis pronksito od olid eriti ko rgel tasemel Firenzes (Florence), Paduas, Veneetsias Ko rgetasemeline kullassepakunst ta htis ei ole mitte tehniline ta ius, mis on ka muudes piirkondades saavutatud, vaid u lim kunstiline peenus, fantaasia ja maitsekus Veneetsia klaasikunst (cristallo) ajalooline ma rkimisva arsus
läbimõõduga 2,5 või 2,74 m või ruut küljega 2,5 m. 500. ja 480. aastat e.Kr. olevat Phayllos heitnud ketast 28,17 m. Seda tulemust on raske hinnata, sest ketta kaal pole teada. Kettaheide andis ainet paljudele antiikkunstnikele (Myroni "Kettaheitja" (Diskobolos)). Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel Ateenas 1896 kasutati heitepaigana ringi läbimõõduga 2,2 m. Selline ring on praeguseni kasutusel. Kaks korda on olümpiamängudel kavas olnud ka kettaheide antiikstiilis, mille puhul heideti paigalt 15 cm kõrguselt aluselt mõõtudega 70x80 cm. Selles stiilis võitis 1906 vaheolümpia Verner Järvinen, Soome kuulsama odaviskaja Matti Järvineni vend. Kettaheite omapärast Ketas on kas puust või mõnest muust siledast materjalist, mille ümber on metallist ümar metallring. Ketta mõlema poole keskel on metallist osa. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,922,1 cm ja naistel 18,018,2 cm
Paljud olümpiakroonikad pole Ateena vaheolümpiamängudele pühendanud mingit tähelepanu ja seal võidetud medaleid ei arvestata olümpiamängude medalite hulka. Vahemängud pole saanud ROK-i toetust olla võrdseiks muude olümpiamängudega. 708. aastal e.m.a. võeti antiikolümpiamängude kavva pentathlon. Nüüd, 2614 aastat hiljem, lülitati antiikne viievõistlus ka Ateena vahemängude programmi. Viievõistlus koosnes hoota kaugushüppest (antiikajal hüpati hooga), antiikstiilis kettaheitest, odaviskest, staadionijooksust (192 m) ja maadlusest. Paremuse määramisel oli aluseks üksikutel aladel saavutatud kohapunktide liitmine. Esmakordselt oli kergejõustiku kavas odavise, mille võitis uue maailmarekordiga 53.90 rootslane Eric Lemming. LONDON 1908 Palju vasturääkivusi põhjustas Londonis 400 m jooksu finaal. Favoriidiks oli Buuri sõja veteran, 26-aastane Soti leitnant Wyndham Halswelle, kes oli finaali pääsenud koos kolme ameeriklasega
annaabi.ee 
