Antiikkirjandus- Vana-Kreeka/Rooma kirjandus 8 saj eKr-5 saj pKr Andropomorfsed-jumalad kes võtavad kuju mida vaja Müüt-jutustus maailma loomisest Mütoloogia- müütide kogum Jumalad toitusid ambroosiast ja nektarist Antiikmaailmale omased muusad- Kleio- ajaloo muusa Urania- astronoomia Melpomene-tragöödia Thaleia-komöödia Terpsichore-tanstu Kalliope-eepiline luule Erato-armastusluule Polyhymneia- jumalatele määratud laulude muusa Euterpe-lüürika Antiikeepos- Ilias ja Odüsseia autor Homeros. Ilias räägib Trooja sõja 50 päevast Odüsseia räägib rännakutest peale Trooja sõda. Theatron-vaatamiskoht Skenee-orkestra taga paiknev ehitis Orkestra-ringi kujuline väljak Proskeenion-skenee taga
tähistab ,,lütseumi" mõistet. Kogu tänapäeva loogika põhineb Aristotelese õpetusel. Aristoteles sõnastas ka inimloomuse väga tõetruult. Ta väitis, et inimene on küll kõrgeim elusolend, kuid ilma seaduse ja õiglustundeta on ta kõigist hullem. Kreeklaste tööd ja saavutusi leidub tänapäeval igas valdkonnas. See tõestab, et olenemata sellest, et möödas on peaaegu 2500 aastat, võlgneme oma praeguse toimiva maailmakorralduse suuresti antiikmaailmale. Kõik alustalad töötati just siis välja. Seepärast on tähtis, et oleksime kursis ka tuhandeid aastaid vanade tsivilisatsioonidega. Nagu öeldakse, kui ei tea minevikku, siis pole inimesel ka tulevikku. Sandra-Kristin Noot 12A
Antiikmaailma langus ja ristiusu võidukäik 3.-6. saj Roomas asendusid antiikmaailmale omased jooned keskaega iseloomustavatega. Valitsevaks sai ristiusk. Germaani rahvaste asumine Rooma riiki Suure rahvasterände ajal. Germaanlaste riikide tekkimisel, linnaelu allakäik. Muutused võtisd aset Rooma lääneosas, idaosa tunneme Bütsantsi nime all, keisrivõim püsis seal veel aastatuhande. Segaduste ajajärk Rooma keisririigis Hiigleperioodile (I-II saj) järgnesid
kristlaste tagakiusamise ohvreid. Nooruses oli ta ise juudi religiooni veendunud pooldajana kristlase äge vastane, kuid pöördus siis, väidetavalt ilmutuse ajel, ristiusku. III-VI sajandil toimusid Rooma keisririigis sügavad muutused, mille käigus ühiskonnas ja kultuuris asendusid antiikmaailmale omased jooned keskaega iseloomustavate joontega. Roomas sai valitsevaks ristisusk. Hiline Rooma keisririik ja ristiusk Diocletianus ja Constantinius tugevndasid keskvõimu ja bürokraatiat ning piirasid alluvate vabadust. Keisrid olid piiramatu võimuga valitsejad. Senaatori seisus säilitas ka kõrge ühiskondliku positsiooni, kuid võimalus riigiasjades kaasa rääkida, puudus. Senat muutus Rooma linna nõukoguks. Korraldati ümber ka sõjavägi
Koguduse juht oli piiskop või presbüter. 5.4 Kristlased ja Rooma Rooma riigivõimu silmis oli ristiusk ebasoovitav, keeldumisest keisrile rituaalset austust avaldada nähti märki allumatusest. Kristlus oli Roomas keelatud. 46 pKr oli esimene kord kui kristlasi Roomas taga kiusati. Hukati Peetrus ja Paulus. Tagakiusamisest hoolimata levis ristiusk järk- järgult kogu Rooma riigis. Antiikmaailma langus ja ristiusu võidukäik 3.-6. saj Roomas asendusid antiikmaailmale omased jooned keskaega iseloomustavatega. Valitsevaks sai ristiusk. Germaani rahvaste asumine Rooma riiki Suure rahvasterände ajal. Germaanlaste riikide tekkimisel, linnaelu allakäik. Muutused võtisd aset Rooma lääneosas, idaosa tunneme Bütsantsi nime all, keisrivõim püsis seal veel aastatuhande. Segaduste ajajärk Rooma keisririigis Hiigleperioodile (I-II saj) järgnesid segadused,
kunsti sisu jäi tagaplaanile. Bütsantsi aiakunstis avaldus ilmekalt priiskav joon. Kuninglikud lossid uppusid ülitoredatesse parkidesse ja aedadesse, kus leidus lõhnaveega purskkaeve ja koski ning värvilist ja häälitsevat vetemängu. Enamasti asus lossi ees keset aeda kuld- või hõbepuu kullatud lehtede, õite ja kuldsete mehaaniliste laululindudega. Puude ümber väänlesid läikivad maod, kelle suust voolas lõhnavett või veini. Aedadest oli kadunud antiikmaailmale iseloomulik intiimsus ja meeleolu. Pargid olid enamasti mõeldud jahipidamiseks. Bütsantsi aiakunst mitte ainult ei mõjutanud idamaade oma, vaid sai sealt ka ise kogu aeg mõjusid. Muuhulgas olid Bütsantsi valitsejate pargid ja loomaaiad idamaade algupäraga. Bütsantsi kaudu, just ristiretkede mõjul levisid need keskaja euroopa aiakunsti. ARAABIA JA HISPAANIA AIAD (LÄÄNE-AASIA) Araablased hakkasid 6. sajandil looma oma maailmariiki, mis hõlmas kogu Põhja-Aafrika.
annaabi.ee 
