olid nad suht v6imetud. 16 saj paranes püsside laskevõime ja see ohustaas ka raudrüümehi. Lahinguväljadel hakkasid domineerima palgasõduritest jalaväelased kellest osad kandsid hllebardi v piiki ja teine osa püssi. Linnade teke ja linnakultuur linnas elas inimest koguarvust ainult kymnendik . Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua 4 v6tmesõna: käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodneasukoht. Meile tingimustele vastav paik ei langenud alati kokku varasema antiiklinna asukohaga. Rahvas koondus ikka juba toimivate kaubanduslike sõjaliste kiriklike või haldusüksuste ymber msi suutsid kaitset pakkuda. Keskaegsel linnal oli 2 keskpunkti-katedraal ja turuplats. Omavalitsusega linnas oli turuplatsi kõrval raekoda.kauplemine edendas linnaelus vb isegi tähtsamat rolli kui jumalateenistus. Just turust sai alguse linnad ja linlikuse kiire areng. Nimelt tekkis linnaturu n6udlusele spetsiaaliseerunud käsitööliste kiht mille tegevus pani aluse kaubatoomisele
taanduma seal varem elanud rahvad. Hunnide tungimisega Euroopasse algas suur rahvasterändamine - põhiliselt germaani hõimude ulatuslik sissetung hunnide survel Lõuna- ja Lääne-Euroopasse ning Põhja-Aafrikasse. Alarichi (loe aalarih) juhtimisel laastasid läänegoodid Makedoonia ja Kreeka ning tungisid Itaaliasse. 410. a jõudsid kuningas Alarichi väed Rooma alla, tungisid linnas elanud orjade abil linna ja rüüstasid kolm päeva suurimat antiiklinna, kust oli aastasadu valitsetud peaaegu kogu tsiviliseeritud maailma. Tervelt 797 aastat, Brennuse gallide rünnakust saadik, polnud Rooma tänavaid tallanud võõra vallutaja jalg. Gootide saak oli tohutu, kristlastest röövlid säästsid ainult kiriku vara. Pärast Alarichi surma rajati lühiaegsed läänegootide riigid Lõuna-Prantsusmaa (kuni 507. a) ja Hispaania (kuni 711. a) aladele. Liikvele läksid ka teised germaani hõimud.
Kogu selle tõttu hakati kasutama ka uusi relvi, nagu näiteks kahekäemõõgad, kirved, vasarad ja nuiad. 14. sajandil lisanduseid neile ka tulirelvad, aga need hirmutasid rohkem, kui tegid tõeliselt viga. 15. sajandiks kujunesid välja täisraudrüüd. Linnade teke ja linnakultuur Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua neli võtmesõna: käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Neile tingimustele vastab paik ei langenud mitte alati kokku varasema antiiklinna asukohaga. Rahvas koondus ikka juba toimivate kaubanduslike, sõjaliste, kiriklike või halduskeskuste ümber, mis suutsid kaitset pakkuda. Nendeks võisid olla suuremate teede ristumiskohal, jõekoolmetel ja-suudmetes, sildade juures randumiseks sobivate lahtede ääres jm paiknevad linnused, kloostrid, kindlustatud mõisad ja kunagised linnaasend. Keskaegsel linnal oli kaks keskpunkti katedraal ja turuplats. Läheadl olid ka raekojad
annaabi.ee 
