Kreetal ei ole leitud ühtegi jumaluse pilt ega monumentaalkujutist, pole teada ühtegi suurt templit. Ainult väikesed kultuseruumid ja vähesed sümbolid nagu sõnnisarved, kaksikkirves ja sambad ning madu, tuvi ja sõnn kui kultusloomad. Naise eriline seisund Kreeta kultuuris (vrld. Vanas Kreekas oli naistel surmanuhtlusega keelatud viibida olümpiamängudel) · Nn. "Maojumalanna" kujuke Kui uskuda Hesiodost ja teisi antiikkirjanikke, siis oli Minose jumalanna nimi Rhea või Demeter (ka kreeka Demeteri sümboliks on madu). Tema kultus oli ühenduses püha õlipuuga, mida hooldasid kuningakoja tütred. Tema sümboliteks olid kaksikirves ja tuvid. Minose kaksikkirvest ei ole kunagi leitud mehe käes. Mao austamine on minose religiooni põhitunnus. See jätkus läbi Mükeene ja klassikalise Kreeka kristlikku aega välja. Epeiroses, Kreeka mandri äärmiselt mahajäänud osas, kus jäigalt
iidsest ajast. Näiteks Mesopotaamia ja Egiptuse sõnnjumalad ja templivalvurid. Kõikjal Babüloonia, Väike-Aasia ja Egiptuse kultuuripiirkonnas kohtame kaitsvate valvuritena inimpeaga sõnne või sõnnipeaga inimkujusid.Kreeta paleedes peeti sõnnivõitlusi. Kuid inimese ja sõnni kokkpõrke eesmärgiks ei olnud ilmselt vereohver, vaid see oli pigemini kultuslik vaatemäng. Nn. "Maojumalanna" kujuke - kui uskuda Hesiodost ja teisi antiikkirjanikke, siis oli Minose jumalanna nimi Rhea või Demeter (ka kreeka Demeteri sümboliks on madu). Tema kultus oli ühenduses püha õlipuuga, mida hooldasid kuningakoja tütred. Tema sümboliteks olid kaksikirves ja tuvid. Minose kaksikkirvest ei ole kunagi leitud mehe käes. Mao austamine on minose religiooni põhitunnus. See jätkus läbi Mükeene ja klassikalise Kreeka kristlikku aega välja
Siin mängib rolli just keeleline aspekt, sest Euroopa ühiskeeleks sai pikaks ajaks roomas valitsnud ladina keel. Antiikkirjandus on paljude kirjanduszanride looja (dramaturgia, eeposed, retoorika). Näiteks renessanssi perioodil lähtuti paljuski kirjanduses antiikkirjanduse olnud humanismist ja inimese esikohale seadmisest. Klassitsismiperioodid seati jälle kirjanduses eeskujuks antiikdraama kindlaid reegleid ja struktuuri. Keskaegsed autorid austasid tihti antiikkirjanikke ja kirikuisasid ning kaldusid pigem kuuldud ja loetud lugusid ümber jutustama ja ilustama kui uusi lugusid leiutama. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Tippteosed
Koos tegemine. Mülleri tekstist tuleb välja, et ta arvab, et kogudus ei mõista laule laulda nad lihtsalt ei saa selle sõnumist aru. Mülleri õilis ülesanne ongi usku rahvale lähemale tuua (peale suruda). Mülleri põhimõte oli selline, et jutlus peab olema emakeelne. Jutluse üldlaad: esimese osa jutlustes ei toimu mõtte liikumist, tõlgendatakse kirikulaule kordamise meetodit kasutades. Valitseb Vana testamendi süngus. Teises osas mõte muutub, teksti tuuakse antiikkirjanikke mõtte liikumine. Inimese olemuse juurde jõudmine. KV: Mülleri jutlus on ühe õpetaja kannatuslugu, mis on täis tagakiusamist, valu, pessimismi. Meeleolult jaguneb kolmeks: 1) meelekibedus 2) inimelu tühisuse tajumine, 3) hääbumine, tuimus, ükskõiksus. Mülleri surmafilosoofia: inimese põhiolemus on see, et ta peab ära surema. Müller samastab surma ja kuradi. Kristlane ei tohi surma karta ega ka näha. Kuradist saab end eemal hoida Jumalat kiitvate laulude laulmisega
Antiikkirjandus on paljude kirjanduszanride looja (dramaturgia, eeposed, retoorika). Näiteks renessansi perioodil lähtuti paljuski kirjanduses antiikkirjanduse olnud humanismist ja inimese esikohale seadmisest. Klassitsismiperioodid seati jälle kirjanduses eeskujuks antiikdraama kindlaid reegleid ja struktuuri. Keskaegsed autorid austasid tihti antiikkirjanikke ja kirikuisasid ning kaldusid pigem kuuldud ja loetud lugusid ümber jutustama ja ilustama kui uusi lugusid leiutama. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust
annaabi.ee 
