Esimene ristisõda 1096-99 Teine ristisõda 1147-49 Kolmas ristisõda 1189-92 Neljas ristisõda 1202-04 Viies ristisõda 1217-21 Kuues ristisõda 12281229 Seitsmes ristisõda 12481250 Kaheksas ristisõda 1270 5.Ristisõdade tagajärjed euroopa jaoks A) viisid Euroopa kontakti täiesti uue maailmaga. Eurooplaste arenemine sattus ristisõdade mõjul uuele teele. Ristisõdade ajal tutvusid kristlased uuesti, läbi araablaste, antiikfilosoofiaga. Paljud teadused, näiteks astronoomia, matemaatika, arstiteadus, täienesid araabia mõjul väga palju. Araabia numbrisüsteem võeti ristisõdade ajal üldisele kasutusele. Euroopa tööstus sai ristisõdadest uut hoogu. Puuvillane riie, musliin, siidriie, samet ja paber olid idamaades juba ammu tuntud, eurooplastele said need alles ristisõdade ajal tuttavaks. Suhkrupilliroo, maisi, riisi, kanepi, lina ja puuvilla kasvatamist õppisid eurooplased samuti ristisõdade ajal
antropoloogilise filosoofia suhteid (nn. füüsikud, sofistid ja Sokrates) ning küsimust, kas vorm eksisteerib väljaspool mateeriat või selle sees (Platon ja Aristoteles). Mitte alati ei olnud vastuolud otseses seoses filosoofia põhiküsimusega. Nende lahendamise kallal töötati visalt; vahel toimus vihaseid kokkupõrkeid, mis kokku võttes olid kasuks filosoofia arengnemiselese. Mõtlemise arendamine, mis algas koos antiikfilosoofiaga see oli kogu teaduse arengu tähtis eeldus. Antiikfolosoofia, eelkõige materialistliku filosoofia ja Aristotelese aegumatuks teeneks jääb, et nad panid filosoofialele kui teadusele kõikehõlmava ja süsteemipärase aluse, koostasid tema jaoks ka hilisemal ajal kehtiva mõistete süsteemi ning käsitlesid kõiki filosoofia põhiküsimusi või vähemalt tõstatasid need. Antiikfilosoofia mõju on jätkuvalt kestnud tänapäevani. Tema peateene on tolle aja kohta kõrgeimate ja arenenuimate
-s). 12.)Hilisantiikaja filosoofia- stoikude, küünikute, Aristotelese, skeptikute ja eklektikute õpetusse sugenes usundilisi jooni. Platoni f teisenes uusplatonismiks ning sellest sai selle aja peamine vool. Uusplatonismi tekkele eelnesid katsed ühendada kreeka, Idamaade ja juudi filosoofia sugemeid ning pütagoreismi uuenemine. Neid kõiki iseloomustas tugev müstitsism ja tunglemine ülemaisusesse. Mõtlemise arendamine, mis algas koos antiikfilosoofiaga oli kogu teaduse arengu tähtis eeldus. Teemasid kreeka teaduses 1. Õpetus algelementidest ja vastandeist – keemia, meditsiin 2. Aatomiõpetus – õpetus algosakestest 3. Geograafia: geo- ja heliotsentriline maailmapilt; õpetus kliimavöötmeist, pikkus- ja laiuskraadidest 4. Bioloogia (zooloogia) ja botaanika: õpetus sugudest ja liikidest 5. Aritmeetika ja geomeetria ruudud, ringid (sh ringi kvadratuuri probleem), ruutjuured (sh irratsionaalarvudega seoses) 54
annaabi.ee 
