tekkivate kõrvalproduktide toluidiini isomeeride (orto-, meta- ja para-toluidiin) ja meta- diaminotolueeni ebapuhtusest. Need kõrvalproduktid on väga aktiivsed ja eritavad lenduvaid aromaatseid amiine, millest tulenebki ebameeldiv lõhn. Dinaatriumfosfaat- Valge, niiskustimav, vees lahustuv pulber. · Kasutamine: Autotööstuses kasutatakse laialdaselt väljendit jahutusvedelik, mis tuleneb tema esmasest funktsioonist, milleks on soojusülekanne sisepõlemismootorites. Kui antifriise kasutatakse autotööstuses, lisatakse ka korrosioonitõrjevahendid, et kaitsta auto radiaatorit, kuna radiaatorid sisaldavad tihtipeale mitmeid erinevate elektrokeemiliste potentsiaalidega metalle. Samuti lisatakse seda veepumba tihendile. Suvekodude torustikus, et talvel katkisi torusid ära hoida. · Sattumine keskkonda: Etüleenglükooli lenduvus on madal võrreldes metanooliga ja veega, seega sattub keskkonda aurustades, mida juhtub harva. Lekkida autodest talvel või
1.1 Jahutussüsteemi ül. *Kaitsta mootorit ülekuumenemise eest-peab osa soojusest kuumenenud detailidest eemale juhtima(jahutusvedelikuga) *Säilitada mootori ühtlane töötemp. 1.2 Jahutussüsteemi liigitus : *Vedelikjahutus *Õhkjahutus 1.3 Jahutusvedelikena kasutatakse: *vett *antifriise *tosoole 1.4 Jahutussüsteem koosneb kahest ringist: *väike ring *suur ring 1.5 Väike ring: *mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. *Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. *Eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C 1.6 Suur ring: *Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja
ga. Tänapäevane antifriis Teine segadust tekitav sõna on antifriis (ingl k antifreeze külmumisvastane), mis oli nõu-kogude ajal ebaõnnestunult kasutusele võetud jahutusvedelikuks ka- sutatava baasaine monoetüleenglükooli (ilma manusteta jahutusvedeliku) nime- tus, mis kaitses ainult külmumise vastu. Seda kasutati enamasti sõjatööstuses ja põllumajanduses, kuna polnud piisavalt vastavaid korrosioonikaitse manuseid. Tänapäevaseid antifriise ei tohi segi ajada nn vene kunagiste «antifriisidega». Läänemaailmas nimetatakse jahutusvedeliku kontsentraate sõnaga «antifreeze» 15 või «antifreeze/engine coolant» ning valmis jahutusvedelikke nimega «engine coolant». Tänapäeva autodes kasutatavad jahutusvedelikud on enamasti monoetüleenglükooli baasil (alternatiiv on propü-leenglükool). Sel on vesilahu-
Mootori juures tuleks vältida tema ülekoormamist mitte sõita väikesel kiirusel madala käiguga või ka liiga suurte pööretega. Mootori ülekoormamisel võib tekkida detonatsioon, mootori võimsus väheneb ja esinevad löögid jõuülekandes. Tagajärjeks võib olla mootori liiga kiire kulumine või isegi purunemine MOOTORI ÕLITUS JA JAHUTUS Jahutusvedelikena kasutatakse tänapäeval etüleenglükooli baasil valmistatud antifriise. Nende omadused: · külmakindlad · mürgised · suure paisumisteguriga · suure lekkimisvõimega · kahjustavad värvitud pindasid Mootori ülekuumenemist näitab mootori temperatuurinäidik, paljudel juhtudel ka signaalmärgutuli. Sellega koos võib mootori võimsus väheneda ja võib tekkida ka detonatsioon. Mootor tuleks seisma jätta ja lasta
esineb hootist külma. Mõnede konnade kehavedelike külmumispunkt on -0,6 °C juures, kuid nad võivad jahtuda kuni -8 °C ilma et kehas jää moodustuks. Teadaolevatest loomadest kõige külmumiskindlam on üks Alaskas elav putukas, Rhabdophaga strobiloides, kes elab üle isegi -60 °C pakase. Polaarsete alade kalad elavad aga vees, mille temperatuur on sageli -1,8 °C (st merevee külmumispunkt). Nimelt sisaldavad nende kalade koed ja kehavedelikud antifriise, aineid, mis alandavad vee külmumispunkti mõjutamata sulamistemperatuuri. Glütserool mõjutab külmataluvust kahel viisil: • alandab allajahtumispunkti ja suurendab tõenäosust, et looma kehas jääd ei teki, ning • kaitseb organismi külmumisest tekitatud kahjustuste eest Ektotermid kuumas kliimas: Pole teada ühtegi looma kes suudaks elada ja läbida oma täieliku elutsükli kõrgemal temperatuuril kui 50 °C. Kuid puhkeseisundis loomad suudavad taluda üsna kõrgeid temperatuure