Sooviti ületada elu ja kunsti piiri. Liikumine "Fluxus". Esindajad: Yoko Ono Nam June Paik Joseph Beuys (tuntuim esindaja) Gilbert ja George Antivormiline kunst loobuti stabiilsetest geomeetrilistest vormidest ning toodi näituseeksponaatide hulka mulda ja muud koredat materjali. Samuti kasutati laest rippuvaid ribasid jms. Mõnikord loodi amorfsetest materjalidest installatsioone. Oli antikommertslik, ebapüsiv, banaalne ja antiformaalne ning tegeles materjali muutlikkusega. Kasutati vatti, liiva, hobuseid, kile, lehti, vitsakimpe, rohtu jne. Esindajad: Robert Morris Eva Hesse Richard Serra Jannis Kounellis (hobused) Piero Manzoni Mario Merz Maakunst mõnele kunstnikule jäi antivormiline kunst liiga institutsionaliseerituks ning objektiloovaks. Maakunst seisneb loodusliku keskkonna mõjutamises, mille eesmärk on jätta
metallplaatidest. EVA HESSE (1936-1970) Hesse suurtes installatsioonides võis näha põnevaid ebatavalise materjalide ühendusi. ARTE POVERA Sama tüüpi nähtused levisid ka Euroopas itaalia kriitiku C. Celanti poolt 1967-ndal aastal ARTE POVERA'ks (,,vaese kunst") nimetatuna. Nimetus on täpne, sest eelistati madala prestiiziga, odavaid ja hüljatud materjale. Celanti järgi on arte povera ,,...antikommertslik, ebapüsiv, banaalne ja antiformaalne ning tegeleb materjali füüsiliste omadustega, eriti muutlikkusega". Arte povera oli eelkõige skulptuuri- ehk installatsioonikunst ning asus opositsiooni teadusliku ja kineetilise kunsti, opkunsti ning popkunsti kaudu taiestesse jõudnud tarbimisühiskonnaga. Selle suuna esindajate taotluseks oli materjalide, vahendite ja efektide vaesuse kunstiks ülendamine. Nad soovisid luua otsest ja emotsionaalset kontakti vaataja ja looduslike materjalide vahel.
metallplaatidest. EVA HESSE (1936-1970) Hesse suurtes installatsioonides võis näha põnevaid ebatavalise materjalide ühendusi. ARTE POVERA Sama tüüpi nähtused levisid ka Euroopas itaalia kriitiku C. Celanti poolt 1967-ndal aastal ARTE POVERA'ks (,,vaese kunst") nimetatuna. Nimetus on täpne, sest eelistati madala prestiiziga, odavaid ja hüljatud materjale. Celanti järgi on arte povera ,,...antikommertslik, ebapüsiv, banaalne ja antiformaalne ning tegeleb materjali füüsiliste omadustega, eriti muutlikkusega". Arte povera oli eelkõige skulptuuri- ehk installatsioonikunst ning asus opositsiooni teadusliku ja kineetilise kunsti, opkunsti ning popkunsti kaudu taiestesse jõudnud tarbimisühiskonnaga. Selle suuna esindajate taotluseks oli materjalide, vahendite ja efektide vaesuse kunstiks ülendamine. Nad soovisid luua otsest ja emotsionaalset kontakti vaataja ja looduslike materjalide vahel
annaabi.ee 
