Rahvaehtsate laulude kõrval on eeposes ulatuslikult Kreutwzaldi enda rahvaluuletöötlusi ja omaloomingut regivärsi eeskujul. Rahvatraditsioonis puuduvad rahvalaulud Kalevipojast. Kreutzwaldil tuli hoolikalt vaagida ka muistendeid, sest nendes esinev vägilane tegutseb sageli mõtlematult. Kirjanduslikeks eeskujudeks oli ,,Kalevala", antiikeeposed. Probleemide ring, mida eepos haarab, on võrdlemisi ulatuslik. Kr. on suutnud anda veenva poeetilise üldistuse eesti rahvuse kujunemisest, antifeodaalsest vabadusvõitlusest ja seadnud sihte, mille nimel tegutseda. Vabadusaate kuulutamise, mehisuse, rahvale ja maale ustavuse ning orjusevastase ideestiku rõhutamisega oli eeposel kohe ja on jätkuvalt tugev ühiskondlikult äratav mõju. Kalevipoega tuntakse muistendites hiiuna, kes rassib kividega, loobib neid huntide, sortside, kirikute pihta, ehitab kividest lõputa sildu, kahlab läbi jõgedest, niidab lagedaks suured maa- alad, teeb endale mäekõrgusi magamispaiku jne
omaloomingut regivärsi eeskujul. Rahvatraditsioonis puuduvad rahvalaulud Kalevipojast. Kreutzwaldil tuli hoolikalt vaagida ka muistendeid, sest nendes esinev vägilane tegutseb sageli mõtlematult. Kirjanduslikeks eeskujudeks oli ,,Kalevala", antiikeeposed. Probleemide ring, mida eepos haarab, on võrdlemisi ulatuslik. Kr. on suutnud anda veenva poeetilise üldistuse eesti rahvuse kujunemisest, antifeodaalsest vabadusvõitlusest ja seadnud sihte, mille nimel tegutseda. Vabadusaate kuulutamise, mehisuse, rahvale ja maale ustavuse ning orjusevastase ideestiku rõhutamisega oli eeposel kohe ja on jätkuvalt tugev ühiskondlikult äratav mõju. Kalevipoega tuntakse muistendites hiiuna, kes rassib kividega, loobib neid huntide, sortside, kirikute pihta, ehitab kividest lõputa sildu, kahlab läbi jõgedest, niidab lagedaks suured maa-alad, teeb endale mäekõrgusi magamispaiku jne
Rahvaehtsate laulude kõrval on eeposes ulatuslikult Kreutwzaldi enda rahvaluuletöötlusi ja omaloomingut regivärsi eeskujul. Rahvatraditsioonis puuduvad rahvalaulud Kalevipojast. Kreutzwaldil tuli hoolikalt vaagida ka muistendeid, sest nendes esinev vägilane tegutseb sageli mõtlematult. Kirjanduslikeks eeskujudeks oli ,,Kalevala", antiikeeposed. Probleemide ring, mida eepos haarab, on võrdlemisi ulatuslik. Kr. on suutnud anda veenva poeetilise üldistuse eesti rahvuse kujunemisest, antifeodaalsest vabadusvõitlusest ja seadnud sihte, mille nimel tegutseda. Vabadusaate kuulutamise, mehisuse, rahvale ja maale ustavuse ning orjusevastase ideestiku rõhutamisega oli eeposel kohe ja on jätkuvalt tugev ühiskondlikult äratav mõju. Kalevipoega tuntakse muistendites hiiuna, kes rassib kividega, loobib neid huntide, sortside, kirikute pihta, ehitab kividest lõputa sildu, kahlab läbi jõgedest, niidab lagedaks suured maa- alad, teeb endale mäekõrgusi magamispaiku jne
Eepose ainestiku aluseks muistendid jm rahvaluuleline pärimus vägilastest. Nimi Kalev on esinenud varem omadussõnana tähenduses tugev, jõuline. Rahvaehtsate laulude kõrval ka hulganisti Kreutzwaldi enda rahvaluuletöötlusi ja omaloomingut regivärsi eeskujul. Kirjanduslike eeskujudena tuleb arvestada ,,Kalevalat", antiikeeposi, Vergiliuse, Gananderi teoseid. Eepos haarab laialdast probleemide ringi, veenev poliitiline üldistus eesti rahvuse kujunemisest, antifeodaalsest vabadusvõitlusest. Eeposes saab Kalevipoeg kuningaks, mitte ülikuks, vaid töömeheks, kes teeb sedasama mis rahvaski. Kreutzwald seostab Kalevipoja rahvale omase tööga. Kalevipoega pole kujutatud ideaalse ja eksimatu sangarina, vaid inimlikuna, kelle heade omaduste kõrval on ka nõrkused, mis avalduvad lihtsameelsuse, järelemõtlematuse või inimlike eksimustena. Eepose tegevus areneb gradatsioonis, kangelase kujunemine esitatud astmeliselt, kompositsioonilt
annaabi.ee 
