tööstuse arendamiseks. SISEPOLIITIKA. Erinevalt Inglismaast oli Prantsusmaal palju parteisid. Koalitsioonivalitsustes osales mitmeid üksteisele lähedaste eesmärkide ja programmidega parteisid. Seetõttu olid sagedased valitsuskriisid, kus üks valitsus püsis võimul napilt pool aastat. 1934. a. tõstsid Prantsusmaal pead fasistid, kes püüdsid võimu haarata. See sundis fasismivastaseid jõude kokku hoidma. Toimusid antifasistlikud miitingud, kus osalesid ka kommunistid. VÄLISPOLIITIKA. Ehkki Prantsusmaa välispoliitiline seisund oli pärast Esimest maailmasõda väga hea, tunti siiski muret oma riigi julgeoleku pärast. 1925. a. Locarno kokkulepped vähendasid küll hirmusid, kuid 1933. a., kui Saksamaal tuli võimule Hitler, oli taas põhjust rahutuseks. Hitler ei varjanudki, et peab Prantsusmaad oma vaenlaseks. Nüüd algas Prantsusmaa ja NSV Liidu mõningane lähenemine, kuigi peale Esimest
· 1930a. Jaanuaris saadeti erru kindral M. Primo de Rivera. Uus valitsus taaskehtestas1876 aasta konstitutsiooni. · 1931 a. üleriigilistel valimistel saavutasid üldvõidu vabariiklased. · 1931 a. peale valimistulemuste selgumist kuningas Alfonso VII (1886-1931) põgenes välismaale. · 1931 a. 14. IV kuulutati välja Hispaania Vabariik. · 1933 a. riigis tulid võimle reaktsioonilised parteid, kes püüdsid hävitada saavutatud osalist demokraatiat riigis. · 1936 a. 15. I. antifasistlikud parteid lõid rahvarinde. · 1936 a. 16. II. rahvarinde partei oli parlamendivalimistel edukas ja uus valitsus taastas demokraatlikud seadused riigis. · 1936 a. 17- 18. VII puhkes riigis fasistlik mäss ja algas Hispaania kodusõda. Kindral F. Franco kehtestas fasistliku diktatuuri riigis. · 1939 a. keelustati poliitilised parteid riigis. · 1940 a. II Maailmasõja ajal oli Hispaania riigina erapooletu. Riigi toorainevarusid veeti Saksamaale ja Hispaania. sõjaväebaase kasutasid
saadud territoriaalsed liidendused. SISEPOLIITIKA. Erinevalt Inglismaast oli Prantsusmaal palju parteisid. Koalitsioonivalitsustes osales mitmeid üksteisele lähedaste eesmärkide ja programmidega parteisid. Seetõttu olid sagedased valitsuskriisid, kus üks valitsus püsis võimul napilt pool aastat. 1934. a. tõstsid Prantsusmaal pead fasistid, kes püüdsid võimu haarata. See sundis fasismivastaseid jõude kokku hoidma. Toimusid antifasistlikud miitingud, kus osalesid ka kommunistid. Juba 1920. aastatel olid kommunistid hakanud lähenema teistele pahempoolsetele erakondadele. 1936. a. kirjutati alla kokkuleppele Rahvarinde moodustamise kohta, kus osalesid kommunistid koos pahempoolsete kodanlike erakondadega. Samal aastal toimunud Rahvuskogu valimistel Rahvarinne võitis ning sotsialistist peaministri juhtimisel viis see valitsus läbi üsna ulatuslikke sotsiaalmajanduslikke reforme. VÄLISPOLIITIKA
annaabi.ee 
