oli päriselt olemas ja ooper võimaldas tal panna ühele mõõdupuule natsismi ja stalinismi. Süzee oli väga huvitav. Teos oli seetõttu huvitavam kui teised ooperid, mida näinud olen, sest rääkis lähiminevikust, mille tagajärjed ulatuvad ka meie eludeni, ja sündmustest, mida õpime ajaloos. Selles ooperis puuduvad ooperitele tüüpilised armastusstseenid ja armastuskolmnurgad. See räägib inimese elust, konfliktidest, sõdadest ja poliitikutest. Süzees on palju antifasismi ja see on poliitiliselt ebakorrektne, aga see-eest peab sisu paika. Väga huvitav oli selle ooperi lavastuslik pool, liikumine ja muusika. Ene-Liis Semper oli palju vaeva näinud. Laval võis näha palju erinevaid tegelasi saksa sõduritest Walt Disney Miki Hiireni. Lavadekoratsioonid olid samuti erilised. Mina olen ikka harjunud barokse interjööriga, nagu näiteks ,,Mina, Napoleonis", jäljendusega ja rong oli minu jaoks midagi uut. Muusika oli loomulikult tasemel
Kollaborant (ka kollaboraator, kollaboratsionist) on vastavalt kaastöötaja või võõrreziimi kaasajooksik, st reeturlik kodanik, kes oma riigi vaenulikul hõlvamisel ja ohjamisel välisvaenlast abistab. Kommunistlikud entsüklopeediad (must ENE IV kd, Tln, 1989, lk 649) on piiritlenud 'kollaboratsionisti' II maailmasõja ning "saksa fasismi" abil, lisades teisal (punane ENE IV kd, Tln, 1972, lk 66), et kollaboratsionist on "reetur". Selline osalt Kominterni antifasismi doktriinile ja Prantsusmaa resistance'i kogemusele rajatud definitsioon oli juba viimase, musta ENE koostamise aegsete (1987-1988) ühiskondlike muutuste taustal pooleldi ebaaus ning on tänaseks seda enam aegunud. Uuemates teatmikes peetakse kollaborandiks aga kodumaa vaenlastega või vastaspoolega koostöö tegijat; II maailmasõja ajal okupatsioonivõimudega koos töötanud isikut. Ka Vilniuse rahvusvaheline antikommunistlik tribunal kirjeldas oma 14. juunil 2000 langetatud
teistsuguse maailmavaatega inimesi. Antifasistlik liikumine jaguneb traditsiooniliselt liberaalseks antifasismiks ja võitlevaks antifasismiks, mis aktsepteerib võitluse meetodina ka vägivalda ning teisi ebaseaduslikke meetodeid. Liberaalne antifasism kasutab võitluses ainult vägivallatuid ja seaduslikke meetodeid. Mõlemaid on kritiseeritud oma meetodite tõttu - paljud peavad vägivaldseid meetodeid sobimatuteks, kuid samas kritiseeritakse liberaalse antifasismi liigset sõltuvust võimudest. Mõned antifasistid: (Allan Vainola (eesti kitarrist, laulja, helilooja ja anarhist,) Uno Laht(Eesti luuletaja, prosaist ja publitsist), Albert Camus(prantsuse kirjanik ja filosoof) Neofasismiks ehk uusfasismiks nimetatakse pärast Teist maailmasõda tekkinud paremäärmuslikke poliitilisi liikumisi ja õpetusi, millele on omased kõik või osad fasismi tunnusjooned. Neofasismi täpses mõistes ei ole politoloogid siiani kokkulepet saavutanud, sest
teistsuguse maailmavaatega inimesi. Antifasistlik liikumine jaguneb traditsiooniliselt liberaalseks antifasismiks ja võitlevaks antifasismiks, mis aktsepteerib võitluse meetodina ka vägivalda ning teisi ebaseaduslikke meetodeid. Liberaalne antifasism kasutab võitluses ainult vägivallatuid ja seaduslikke meetodeid. Mõlemaid on kritiseeritud oma meetodite tõttu - paljud peavad vägivaldseid meetodeid sobimatuteks, kuid samas kritiseeritakse liberaalse antifasismi liigset sõltuvust võimudest.12 Mõned antifasistid: (Allan Vainola (eesti kitarrist, laulja, helilooja ja anarhist,) Uno Laht (Eesti luuletaja, prosaist ja publitsist), Albert Camus (prantsuse kirjanik ja filosoof) Neofasism 12 http://et.wikipedia.org/wiki/Antifa%C5%A1ism 10 Neofasismiks ehk uusfasismiks nimetatakse pärast Teist maailmasõda tekkinud paremäärmuslikke poliitilisi liikumisi ja õpetusi, millele on omased kõik või osad fasismi tunnusjooned.
annaabi.ee 
