Richmonti. 21. juuli 1861 · Esimeses Bull Runi lahingus suutis Lõuna Põhja sisuliselt purustada. · Lõunal aitas võidule jõuda Fort Sumter - koht kus kodusõda Thomas J. "Kivimüür" Jackson. hakkas. 25. juuni-1. juuli 1862 · Uniooni väed püüdsid alistada Richmondi Seitsme Päeva lahingutes · George B. McCellan uniooni väejuht · Robert E. Lee Lõuna väejuht 28.-30. august 1862 · Teine Bullruni lahing · Unioon sai uuesti lüüa 17. september 1862 · Antietam Creeki lahingus sai Lõuna esimese tõsisema kaotuse osaliseks. Thomas J. "Kivimüür" 27. aprill-6. mai 1863 Jackson. · Lee võitis Chancellorsville'i lahingu · Lahingus langes Kivimüür Jackson · Kindral Lee liikus Chancellorsville'ist edasi pealinna Washingtoni poole · Gettysburgi juures ootasid teda Põhja väed, kes olid asunud kaitsepositsioonidele · 1.-3. juulil kestnud Gettysburgi lahingus said
juulil 1861) suutsid lõunaosariigid Põhja väed sisuliselt purustada, sealjuures mängis Lõuna võidu juures otsustavat osa väejuht Thomas J. Jackson. • Kindral George B. McClellani juhtimisel püüdsid Uniooni väed alistada ka Richmondi, kuid Seitsme Päeva lahingutes (25. juuni–1. juuli) suutis kindral Robert E. Lee Põhja väed tagasi paisata. • Teises Bull Runi lahingus (28.-30. august 1862) võitsid Konföderatsiooni väed Uniooni veelkord. • Antietam Creeki lahingus (17. september 1862) sai Lee esimese tõsisema kaotuse osaliseks. • Chancellorsville'i lahing (27. aprill-6. mai 1863) oli Konföderatsioonile samuti edukas. Aastad 1863-1865 • 1863. aastal algas Kodusõja käigus murrang. 1.-3. juulini toimus verine lahing Gettysburgi juures. • Pärast Chattanooga lahingut (1863. aasta novembris) liikusid kindral William T. Shermani väed Georgiasse ning laastasid seda metsikult. • 1864
· 14. aprill 1861 sõja algus. Lõunaosariikide väed ründasid Lõuna-Carolinas Fort Sumteri sadamas asuvaid föderaalvägesid. · 21. Juuli 1861 esimene lahing (Bull run'i lahing). Lõunaosariigid suutsid Põhja väed sisuliselt purustada. · 25.juuni - 1.juuni 1862 Uniooni väed püüdsid alistada Richmondi Seitsme Päeva lahingutes · 28.-30. august 1862 Teine Bull runi lahing, milles Unioon sai uuesti lüüa · 17. september 1862 Antietam Creeki lahingus sai Lõuna esimese tõsisema kaotuse osaliseks. · 27.aprill- 6.mai 1863 Chancellorsville'i lahing, mis oli samuti Lõuna-Ameerikale edukas. · 1.-3. Juuli 1863 Gettysburg lahing, kurnatud Lõuna väed said kaotuse osaliseks. · 1864. aastal sai Konföderatsioon poolitatud · 9. aprillil 1865 piirasid Granti väed Lõuna-Ameerika kindral Robert E. Lee Appomatoxi kohtuhoones sisse ning ehkki kindralil oleks olnud veel võimalus
lõuna poole. Neid püüdsid takistada Konföderatsiooni väed Shiloh lahingus, kuid edutult. Sealt sai alguse kindral Granti tähelend, mis viis ta lõpuks presidenditoolile. Suvel 1862 püüdsid Uniooni väed kindral George B. McClellani juhtimisel alistada ka Richmondi, kuid Seitsme Päeva lahingutes (25. juuni1. juuli) suutis kindral Robert E. Lee Põhja väed tagasi paisata. Hiljem, 28.30. augustil peetud teises Bull Runi lahingus võitsid Konföderatsiooni väed Uniooni veelkord. Ent Antietam Creeki lahingus (17. september 1862) sai Lee esimese tõsisema kaotuse osaliseks, seda peamiselt tänu lahinguplaanide sattumisele vaenlase kätte. 1863. aasta algas Konföderatsioonile suhteliselt edukalt, kui Lee võitis 27. aprillist 6. maini peetud Chancellorsville'i lahingu. Siiski polnud võit kuigi magus, sest seal langes Lee lähim abiline, Kivimüür Jackson, seda omade kuulidest tabatuna. Gettysburgist Appomatoxini
annaabi.ee 
