Probiootikume kasutatakse mitme haiguse korral organismi normaalse mikrofloora taastamiseks ning organismi vastupanuvõime tõstmiseks. Probiootiliste piimhappebakterite ainevahetuse üheks lõpp-produktideks on piim- ja äädikhape, mis aitavad haigustekitajaid ja nende toksiine kahjutuks muuta. Lisaks sellele takistavad probiootilised bakterid haigustekitajate kinnitumist sooleseinale. Enamasti soovitatakse probiootikume kasutada viirusliku kõhulahtisuse puhul ning antibiootikumravist tingitud kõhulahtisuse raviks. Probiootikumid leevendavad kõhupuhitust ja kõhuvalusid ka funktsionaalsete seedetraktihäirete (ärritatud soole sündroom, krooniline kõhukinnisus) korral. Seedeprobleemid võivad tekkida ka tasakaalustamata toitumisel, kui süüakse palju kuumtöödeldud ja rafineeritud toitu. Kuna piimhappebakterid lagundavad laktoosi ja kaseiini, võib neist teatud määral abi olla ka piimasuhkru (laktoosi) talumatuse ning piimaallergia korral. Probiootikume on aastate
1. Probiootikumid bioloogiliselt aktiivseid mikroorganisme sisaldavad preparaadid. Elusaid mikroorganisme sisladavad tooted, mis loovad sooles ebasoodsa keskkonna patogeensete mikroorganismide paljunemiseks ja stimuleerivad soole limaskesta lokaalseid kaitsemehhanisme. Haigustekitajatele mõjuvad hävitavalt piimhappebakterite ainevahetuse lõpp-roduktid piim- ja äädikhape. Enamasti soovitatakse probiootikume kasutada viirusliku kõhulahtisuse puhul ning antibiootikumravist tingitud kõhulahtisuse raviks. Probiootikumid leevendavad kõhupuhitust ja kõhuvalusid ka funktsionaalsete seedetraktihäirete korral. Gefilus plus kapslid suurendab mao ja soolestiku loomulikku vastupanuvõimet, suurendab kahjulike mikroobide eest kaitsvate antikehade teket, suurendab kasulike piimhappe- ja bifidobakterite hulka, tasakaalustab mao talitlust. Lacto seven tabletid soole mikrofloora ja normaalse sooletegevuse häirete korral, mis kaasnevad näiteks toidu
Nõudlik kasvutingimuste suhtes. 7 erinevat botulismitoksiini (A-G). Inimpatogeensed tüved toodavad lipaasi, söövad piimavalku, hüdrolüüsivad želatiini, fermenteerivad glükoosi. C. difficile G+ spoore moodustav pulk. Range anaeroob. Epidemioloogia. C. botulinum Üldlevinud, spoore pinnases üle maailma. Inimpatogeensed toksiine A, B, E ja F tootvad. Imikubotulism on sagedasem kui muud vormid. C. difficile Üldlevinud. Koloniseerib väikse osa tervete (<5%) soolestikku. Antibiootikumravist tingitud C. difficile ülekasv põhjustab endogeenset infektsiooni. Spoore leidub infitseeritud patsientidega haiglaruumides, eriti voodi ümbruses, tualettruumis. Need võivad olla eksogeense nakkuse põhjustajad. Virulentsus. C. botulinum • Spoorid • Botulismitoksiin (takistab atsetüülkoliini vabanemist). Toksiini teket põhjustab bakteriofaag. Lõtv halvatus. • Binaarne toksiin C. difficile • Enterotoksiin – neutrofiilide kemotaksis, tsütokiinide vabanemine
annaabi.ee 
