osa somiitidest. Ürgjuti posterioorse (saba) osa rakud moodustavad külgplaadi mesodermi, ekstra-embrüonaalse mesodermi. Ürgvao lähedal olevad epiblast rakud moodustavad neuraalplaadi, kaugemal paiknevad epiblasti rakud aga epidermise. Henseni sõlme ette tekib mesodermist peajätke, millest areneb eesaju ja keskaju. Läbi ürgvao migreerunud ja endodermiks saanud epiblasti rakud laienevad ja lükkavad hüpoblasti rakud helevälja anterioorsesse ossa, seal nad moodustavad germinatiivsirbi. Epiblasti rakud annavad pärast sise- ja kesklehe eraldumist ektodermi, see liigub epiboolia abil tumevälja piirkonnas üle rakuvälise rebu. Tumevälja välimised äärerakud kasutavad liikumiseks rebukesta sisepinda ja veavad enda järel ülejäänud ekstraembrüonaalse meso- ja ektodermi. Ekstraembrüonaalne meso- ja ektroderm kasvavad embrüo kohal kahe kurruna kokku. Välimisest lestmest
ja hüpoblasti vahele blastotsööli. // epiblasti rakud migreeruvad ürgjutist embrüo sisse. // mesodermi-endodermi rakkude teke epiblastist Germinatiivsirp. Definitiivse endodermi järk-järguline paigaldumine surub hüpoblasti koos selles olevate esmaste sugurakkudega iduketta helevälja eesmisele piirile, kus moodustuv volt on tuntud germinatiivsirbi nime all. // Hüpoblasti rakud koonduvad germinaalsirbi piirkonda, area pellucida anterioorsesse ossa, sisaldab ka ürgseid sugurakke (idurakke). Ekstra-embrüonaalsed koed: amnion e vesikest; koorion; rebukott; allantois e kusekott. Kirjelda imetaja gastrulatsiooni (hiir ja inimene) ALATES SLAID 27 · Inimene: epiblasti/hüpoblasti formeerumine. Tsütotrofoblast, süntsiotrofoblast. Platsenta teke, ehitus ja funktsioon. Ekstra-embrüonaalsed koed (lootekestad) - koorion, amnion, rebukott, allantois
Kolleri sirbist/epiblastist pärinevast ürgjutist algatatakse gastrulatsioon Ürgvagu (blastopoor) süvend läbi mille epiblasti rakud migreeruvad ürgjutist embrüo sisemusse Läbi Henseni sõlme migreerunud rakkudest tekivad neelu endoderm, pea mesoderm ja seljakeelik Kui rakud (tulevased endodermi ja mesodermi rakud) sisenevad ürgjutti teevad nad läbi epiteliaal-mesenhümaalse transitsiooni (EMT) Endodermi rakud teevad läbi MET ja lükkavad hüpoblasti rakud helevälja anterioorsesse ossa (germinatiivsirp) Ürgjutt defineerib kehateljed (anterioorne-posterioorne; dorsaalne- ventraalne; vasak-parem). Henseni sõlm (anetrioorne osa) – pea mesoderm, kordamesoderm, somiitide mesodermi mediaalne osa) Ürgjuti keskosa (lateraalne osa somiitidest, süda, neerud) Ürgjuti posterioorne osa (külgplaadi mesoderm, extra-embrüonaalne mesoderm) 59. Imetaja gastrulatsioon (hiir ja inimene) Inimene: epiblasti/hüpoblasti formeerumine (tuleta meelde imetaja
kardiogeenne mesoderm - peale ürgjuti läbimist tekkinud struktuur e südameväli, jaotub 2 regiooniks: 1) primaarne südameväli; 2) sekundaarne südameväli südametoru moodustumine - tekib, kui 2 endokardiaalset toru ühinevad; mõlemad südametorud arenevad eraldi ja embrüod sisaldavad 2 funktsioneerivat südant lingustumine - protsess, mille käigus algne südametoru anterio- posterioorne polaarsus asendub vasak-parem polaarsusega; selle lõpptulemusena tekivad anterioorsesse ossa kojad ja posterioorsesse vatsakesed Mis on vaskulogenees? veresoonte arengu protsess; veresoonte võrgustiku moodustumine külgplaadi mesodermist mis on angiogenees? veresoonte arengu protsess; esmase veresoontevõrgustiku modelleerimine arteriteks, veenideks, kapillaarideks Mõisted: Hemangioblastid - vere ja veresoonte rakkude ühine eellane Angioblastid - veresoonte eellasrakud Veresaarekesed - moodustuvad hemangioblastidest ja angioblastidest
annaabi.ee 
