sihitult aastaid mööda maid ringi rändama, kuni ta lõpuks jõenümfidelt teada sai, et jõejumal Nereus võib vastust teada. Aeganõudva otsimise peale leidis Herakles lõpuks ka Nereuse, nabis ta kinni ning hoidis teda oma haardes nii kaua, kuni ta ka lõpuks oma küsimusele vastuse sai. Herakles rändas edasi Liibüa kõrbe, kus ta kohtas Poseidoni ja Gaia poega, hiiglast Antaiost. Antaios oli `kehtestanud reegli', et keegi ei tohi temast mööduda, ilma et oleks temaga jõudu katsunud. Antaiosel oli huvitav hobi reastada ohvrite päid oma maja katusele. Nii võitles temaga ka Herakles. Võitluse käigus mõistis Herakles üsna pea, et iga kord, kui ta Antaiose vastu maad lõi, ammutas see end jälle energiat täis (Antaiose ema oli Gaia Maa). Siis tõstis Herakles Antaiose õhku ning kägistas viimase oma pea kohal. Edasi viis tee Heraklese Egiptusesse. Egiptuse tige valitseja, Busiris, oli äsja saatnud oma piraadid
Atlandi ookeani vahel: osa kive heitis ta Hispaania poolele, teise osa Aafrika poolele. Nõnda tekkisid kaks suurt kaljut, mida kreeklased nimetasid "Heraklese sammasteks" (praeguse Gibraltari väina juures). Hispaaniast suundus Herakles Liibüasse (Aafrikasse). Siin kohtus ta kuulsa ja võitmatu kangelase Antaiosega. Muistendi järgi oli Antaiose merejumala Poseidoni ja maa jumalatari Gaia poeg. Iga kord, kui Antaiosel võitluses vastasega tuli kitsas kätte, puudutas ta maad. Emakese- maa käest sai ta uut jõudu juurde, muutus võitmatuks ja hävitas iga võõra, kes tuli tema maale. Kuid Antaiosel oli nõrk koht - oht saada mingil viisil lahutatud emakesest- maast. Seda nimelt võttis arvesse ka Herakles, kui ta kohtas Antaiost. Võitluses selle kuulsa kangelasega kiskus Herakles ta maast lahti, tõstis õhku ja kägistas ära.
et jõejumal Nereus võib vastust teada. Aeganõudva otsimise peale leidis Herakles lõpuks ka Nereuse, nabis ta kinni ning hoidis teda oma haardes nii kaua, kuni ta ka lõpuks oma küsimusele vastuse sai. Herakles rändas edasi Liibüa kõrbe, kus ta kohtas Poseidoni ja Gaia poega, hiiglast Antaiost. Antaios oli `kehtestanud reegli', et keegi ei tohi temast mööduda, ilma et oleks temaga jõudu katsunud. Antaiosel oli huvitav hobi reastada ohvrite päid oma maja katusele. Nii võitles temaga ka Herakles. Võitluse käigus mõistis Herakles üsna pea, et iga kord, kui ta Antaiose vastu maad lõi, ammutas see end jälle energiat täis (Antaiose ema oli Gaia Maa). Siis tõstis Herakles Antaiose õhku ning kägistas viimase oma pea kohal. Edasi viis tee Heraklese Egiptusesse. Egiptuse tige valitseja, Busiris, oli äsja saatnud oma
annaabi.ee 
