Juba noorusest oli Meder tuttav itaalia muusikaga, eriti Cesti ja Carissimi loominguga. Ta laenas neilt mõndagi, nagu ka prant suse teatrimuusikast, ometi ei püüdnud ta päriselt jäljendada itaalia ooperi stiili. "Argeniat" on ta ise nimetanud laulumänguks (Singspiel) ning paljude salmilaulude ja suhteliselt lihtsa helikeelega sarnaneb see mõnevõrra tõesti hilisemate Singspielidega. Ent samalaadne oli algselt ka saksa "päris" ooper Hamburgis ning Mederi viie vaatusega "Argenia" ei vaja anriliselt mingeid hinnaalandusi. "Argenia" lugu on omaaegne poliitiline allegooria. Väljamõeldud riigid Tracia ja Licia kujutavad täpselt Rootsi ja Taani kuningriigi situatsiooni, kus rahu ja poliitilise liidu nimel sõlmiti Karl XI ja Taani printsessi Ulrika Eleonora abielu. See sündis vaid aasta enne ooperi loomist ning seega olid mitte ainult sündmused, vaid ka paljud poliitilised figuurid selgelt äratuntavad. Ooper on säilinud tänu Mederi auahnele soovile viia see Rootsi kuningakotta
10. KASUTATUD ALLIKAD.............................................................24 1. Ajakirjade olemus Ajakirjadele on seatud kindlad kriteeriumid, mis eristavad neid ülejäänud perioodikast. Formaat jääb A3 ja A5 vahele, üldjuhul on A4 formaadis. Kaaned on paksemast materjalist kui ajalehtedel. Lood on eri pikkusega ning sisaldavad nii teksti, fotosid, jooniseid kui ka teisi visuaalseid elemente. Ajakirjade sisu ja lähenemisviis võib olla väga varieeruv nii temaatiliselt, žanriliselt kui ka funktsionaalselt, olenevalt sellest, mis pakub avalikkusele huvi. Ajakirjad on ajalehtest erinevad veel selle tõttu, et neil on kitsam suunitlus, näiteks naiste- ja meesteajakirjad. Ajakirjas kajastuv materjal on pärit omaette toimetusest, kuid on avatud ka väljaspoolt kaastöödele. Minimaalne ilmumissagedus on vähemalt 2 korda aastas, seega ei loeta ebaregulaarseid väljaandeid ajakirjadeks. Ajakirja kriteeriumiks on ka kättesaadavuse aste ja levi iseloom
käelised tegevused, liikumis- ja muusikategevused ning igapäevatoimingud); lapsele luuakse kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste kõnet ning tal on vaja ja ta saab ise kõneleda; laps opib rääkima reaalsetes suhtlussituatsioonides, tegutsedes koos täiskasvanuga; 3) Suunatakse lapsi ettelugemise, dramatiseerimise, ümberjutustamise, joonistamise, oma raamatute koostamise jm tegevuste kaudu kirjandust möistma ja hindama; ettelugemiseks valitakse z^ anriliselt mitmekesiseid raamatuid, et toetada lugemsihuvi, lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujunemist; 4) Õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi(häälikupikkuse eristamine, sönade häälimine jmt) mänguliselt ja igapäevategevusega seostatult; 5) Mitmekesistatakse kirjutamise harjutusi, kasutades erinevaid vahendeid, värvusi jmt. Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7aastane laps: 1) tuleb toime nii eakaaslaste kui täiskasvanutega suhtlemisel; arvestab kaassuhtleja ja
annaabi.ee 
