Ants Laikmaa looming http://www.laikmaa.eu/looming.html Ants Laikmaa valdavaks teemaks oli portreelooming. Ent tähelepanuväärne oli ka Laikmaa varane huvi rahvuslik-mütoloogilise temaatika vastu. Igal juhul paistab ta huvisuund lahku minevat Düsseldorfi professorite eelistatud religioossest temaatikast, idüllilisest zanri- või pateetilisest ajaloomaalist. Laikmaa töötas palju ja hoogsalt, keskendus üksnes portreezanrile. Pastell kujunes kunstniku meelistehnikaks, mis jäigi tema loomingut valitsema. Ainult üksikutel juhtudel kasutas kunstnik seepiat, kriiti või sütt, veelgi harvem õlivärve. Pastelltehnika tundus otsinguteks-katsetusteks kohasemana ja vastas ka enam tema hoogsale temperamendile: oli võimalik oma kavatsust ja vahetut muljet viivitamatult kinnistada, kiiremini lõpptulemuseni jõuda. Ja pastelli eelistamine oli omamoodi lahtiütlemine akademistlikust maali...
(ma usun jumalasse) usutunnistus; Sanctus/Benedictus (püha/kiidetud olgu) kiidulaul; Agnus Dei (jumala tall, halasta meile) palve. Propriumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühadest. Neid esitatakse Ordinaariumi osade vahel, vaheldumisi evangeeliumi lugemisega. Reekviem leinamissa. Algselt oli R leina jumalateenistus, kuid hiljem kujunes kontsertanriks. R koosneb lad keelsetest lauludest. Requiem aeternam annab anrile nimetuse; Dies irae viimsepäevakohus, maailma lõpp; Confutatis kirjeldab patuste hirme ja piinasid; Lacrimosa kurbus, hingevalu. Passioon - muusikaline suurteos, mis jutustab kristuse kannatustest ja ristisurmast. P eelkäijax on 12 saj lihavõttepidustustest välja kujunenud liturgiline draama. P osad: aariad ja ansamblid, kus peategelased väljendavad oma tundeid; jutustav osa, kus selgit sündmuste käiku; laulud koorile, kus antakse toimuvale hinnangut
avaldanud m�rkimisv��rset m�ju vaikelu �anri kujunemisele Euroopa kunstis. Aastail 1592 � 1593 �ppis ta Antwerpenis Pieter Brueghel noorema k�e all ning van Dycki �petaja Hendrik van Baleni juures. 1602. aastal astus Snyders P�ha Luuka gildi. P�rast 1609. aasta reisi Itaaliasse hakkas ta t��le Pieter Paul Rubensi ateljees. Tol ajal levinud traditsioonide kohaselt, kus iga kunstnik oli kindlalt spetsialiseerunud teatud �anrile v�i motiividele, peeti tavaliseks erinevate autorite koost��d maalide loomisel. Snyders oli eelk�ige tuntud kui erakordne animalist ja vaikelude meister, ning maalis seega puuviljade, lillede ja loomade kujutisi n�iteks Rubensi t��dele, samal ajal kui Snydersi t��dele maalisid omakorda elemente tema tollased kolleegid. Kunstnikul oli Antwerpenis ka oma heal j�rjel olev ateljee mitmete abilistega. Meistri loomingulise p�randi hulgas omavad erilist kohta suurejoonelised
annaabi.ee 
