kindlasti ka abivajajaid aidata. Raske on küll ette näha neid rahalisi võimalusi ja tegevusi, mis heategevusele kaasa aitaksid, kuid oma panuse vähemal või suuremal määral annan ma tulevikus kindlasti. Praegu on minu heategevus piirdunud mõnes heategevusprojektis kaasalöömisega telefoni teel tehtava annetuse kaudu. Kuid kui mõelda nii suurelt, et mul oleks heategevuseks miljon eurot, siis oleks juba mõtlemisainet, millist valdkonda ja keda toetada. Tahaks ju et annetatav raha läheks õigesse kohta ja teeniks õilist eesmärki. Nagu eelnevalt mainitud, siis hingelähedane oleks toetada justnimelt lapsi ning ka noori. Kuna olen ise Kohila valla elanik, siis sellest lähtuvalt seoksin selle heategevuseks mõeldud raha just Kohila piirkonnaga. Sihtrühmaks täpsemalt oleks siis puudustkannatavad lapsed ning tegevusetuse all kannatavad noorukid. Majanduslikes raskustes olevate perekondade lapsi aitaks eelkõige esmavajaliku muretsemisega, ja seda järjepidevalt
(kuulsaim kuningas Chlodovech pani sellele aluse) majordoomus- nagu peaminister aasta 800 pKr- Karl Suur krooniti keisriks Lääne-Rooma paavsti poolt aasta 843 pKr- sõlmiti Verduni leping, millega jagati Frangi riik kolmeks (Ida/Lääne/Lõuna) OLULINE TÄNAPÄEVAL, sest tänu sellele tekivad 3 olulist Euroopa riiki (Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia) vasall- läänimees senjöör- isand lään ehk feood- annetatav maavaldus koos külade ja talupoegadega feodaal ehk läänimees- inimene, kes annetab maad või võtab annetatud maa vastu II OSA I EESTI MUINASAEG (9000eKr - 1227 pKr) Eesti kiviaeg, rauaaeg ja pronksiaeg Viited ÕPIK: lk 10 ja alapelkiri ,,Jääaeg" (kaart lk 11), ptk 3, ptk 4, ptk 5, ptk 6, ptk 7 ja ptk 8 (ainult lk 47 alapealkiri ,,Keskmine ja noorem rauaaeg") Atlas: lk 4-6 Teemad
kiuste üldrahvalikuks ürituseks. Kooli asukohaks valiti eesti kultuuriloos väljapaistval kohal seisnud kihelkonnakeskus Põltsamaa. 8 Põltsamaa asub Kesk-Eestis. Rahvusliku haridustsentrumi rajamiseks oli see igati sobiv paik. 1885. aastaks oli kooliehitamise jaoks kojatud üle 70 000 rubla. Millist visadust see nõudis, seda suudame mõista alles siis, kui arvestame, et tihti ei olnud annetatav summa suurem kui 5 kopikat. Kooli avamine valmistas rahvale pettumuse. 1880-ndail aastail tekkis terav lõhe rahvuslikus liikumises. Võitlus demokraatliku ja reaktsioonilise leeri vahel läks ka Aleksandrikooli suhtes niivõrd teravaks, et valitsusvõimud vahele astusid. 1888. a. avati eesti õppekeelega kooli asemel Aleksander Kolmanda rahvuspoliitika põhimõtteil vene õppekeelega "Eesti Aleksandri-linnakool". Kooli avamise puhul avaldati ajakirjanduses
annaabi.ee 
