Kongressil olid enamuses mens. ja esseerid, kes sealt uudise peale lahkusid, allesjäänud bols. ja nende toetajad kiitsid riigipöörde heaks, vormistati võimu üleminek, loodi valitsus, mis oli üheoparteline, ainult bols. Valitsust nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks RKN, liidriks Lenin, välisasjade komissar Trotski ja rahvusasjade komissar Stalin. Võeti vastu: 1. Rahudekreet kõikidele sõjaajal olevatele riikidele tehti ettepanek sõlmida rahu ilma annektsioonide ja kontributsioonideta. 2. Maadekreet kogu maa läks üle nõukogudele ja maakomiteedel. Pangandus ja suurtööstus natsionaliseeriti. 2. novembril anti välja Rahvaste Õiguste deklaratsioon, tunnistati kõigi võrdsust, enesemääramisõigust, Soome sõltumatust ja Poola, Armeenia enesemääramisõigust. Nõukogude võimu esimesed sammud 1. Murda riigisisene vastupanu, saada võim enda kätte 2. murda välisriikide ja valgete vastupanu
Kongressil olid enamuses mens. ja esseerid, kes sealt uudise peale lahkusid, allesjäänud bols. ja nende toetajad kiitsid riigipöörde heaks, vormistati võimu üleminek, loodi valitsus, mis oli üheoparteline, ainult bols. Valitsust nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks RKN, liidriks Lenin, välisasjade komissar Trotski ja rahvusasjade komissar Stalin. Võeti vastu: 1. Rahudekreet kõikidele sõjaajal olevatele riikidele tehti ettepanek sõlmida rahu ilma annektsioonide ja kontributsioonideta. 2. Maadekreet kogu maa läks üle nõukogudele ja maakomiteedel. Pangandus ja suurtööstus natsionaliseeriti. 2. novembril anti välja Rahvaste Õiguste deklaratsioon, tunnistati kõigi võrdsust, enesemääramisõigust, Soome sõltumatust ja Poola, Armeenia enesemääramisõigust.
bolsevikud kukutasid Petrogradis Ajutise Valitsuse ja võtsid võimu endale. Vene vägede ülemjuhataja Krõlenko tegi Saksamaale ettepaneku lõpetada sõjategevus Idarindel. Bolsevikud moodustasid uue valitsuse- Rahvakomissaaride Nõukogu, esimeheks Lenin. Viimane andis välja 3 võimuakti ehk dekreeti- rahu-, maa- ja võimudekreedi. Rahudekreedis kutsuti üles kõiki sõdivaid maid lõpetama sõjategevus, viima vägesid välja okupeeritud aladelt ja sõlmima demokraatlik rahu ilma annektsioonide ja kontributsioonideta (ühekordne maks elanikkonnalt kannatajariikide kahjude hüvitamiseks). Brest-Litovski rahuläbirääkimised november-detsember 1917 Saksamaa esitas Venemaale väga suuri territoriaalseid nõudmisi- alasid, mida Saksa väed olid okupeerinud, lisaks Türgile ka osa Kaukaasiast. Venamaa ei saanud selliseid tingimusi vastu võtta. Kuna Venemaa ei suutnud sõda jätkata, lahkus Vene delegatsioon Brest-Litovskist. Delegatsiooni juhtis L