või välismaa eestlane (Akadeemia 2008 : 2260 ). " [---] Välismaal olles tuleb jääda eestlaseks eksiilis s.t säilitada oma kultuuriline järjepidevus võõras ümbruses ja jätkata vastupanu poliitilisele võõrreziimile kodumaal. Eesti kultuuri vältimatuks eeltingimuseks on iseseisev rahvusriik, ning kultuuritöö paguluses. [---] Üks peamisi põhjuseid, mis pagulasatitüüde tagant kihutab, on see, et isegi rahvusvaheline õigus tunnustavat õiguvastaseid annektsioone, kui asi jõuab aegumise või alistatud rahva vaikiva nõusoleku faasi. Seetõttu tuleb vaibumatult avadada vastupanu, avaldada survet , ükskõik kui lootusetu see ka ei näiks." (Akadeemia 2008 : 2260) Etnoloog Ilmar Talve väärtustab teadlikku pagulashoiakut. Tema jaoks on see kultuurilise alalpüsimise selgroog võõrsil. Talve on veendunud, et eestlase sihiks peab olema naasta poliitiliselt ette valmistatud Eestisse, et säilitada kultuurilist sidet kodumaaga. (Akadeemia 2008 : 2261)
Saksamaa kavatsused ja sõjalised jõud: 1) Saksamaa saatis raha Venemaale enamlastele, kes pidid kukutama ajutise valitsuse, lahkuma Antaadist ning vabastada vangistatud Saksa sõdurid. 2) Keskriigid nõudsid Venemaalt, et Venemaa ja Saksamaa tulevane piir peab olema tol aegsest rindepiirist (Saksamaa saaks endale: Poola, Leedu, Eesti läänesaared). Suurte maade ära andmine vaenlastele on rahvuslikult häbistav. 3) Keskriigid tahtsid saada annektsioone ja kontributsioone. L. Trotsky rakendas venitamis taktikat, 28. jaanuaril 1918 deklareeriti, et Nõukogude Venemaa ei kirjuta alla lepingule, sõda ei jätka ning saadab oma armee laiali. Anti korralduse luua punaarmee ja punaarmee laevastik. Saksa sõjaväe juhtkond otsustas, et selline deklaratsioon tühistab ka relvarahu sõlmitud Nõukogude Venemaaga. Pealetungi alguspäevaks määrati 14. veebruar, 17. veebruaril saadeti valitsuse
Oldi lubatud teha juba ilmasõja aastatel, kui oli Sm-lt saadud salajasi toetussummasid. II-l Nõuk kongressil võeti vastu Rahudekreet. Oli mõeldud ennekõike enamliku propagandana kogu maailmas, selles tehti kõigi sõdivate rahvaste valitsustele ja rahvastele ettepanek, et kehtestada 3ks kuuks relvarahu, töötada välja ja kirjutada alla lõplik rahuleping. Rõhutati, et tulevane rahuleping peab olema demokraatlik ja õiglane, ei tohi sisaldada annektsioone ja kontributsioone. Reaktsioone Antandi riikide poolt ei tulnud. Rahudekreedist olid eluliselt huvitatud keskriigid. Vm kõrvaldamine Antandi ridadest kujutas olulist olukorra paranemist kõigile. Keskriigid haarasid Rahudekreedist kinni, 20.nov 1917 alustati läbirääkimisi. Leidsid aset praeguse Valgevene lääneosas Brest- Litovski kindluses, Vene delegatsiooni juhtis Adolf Joffe. 7.dets kirjutati alla relvarahule. Nüüd võisid alata läbirääkimised lõpliku rahulepingu ümber
annaabi.ee 
