Vladimir Nabokov ,,Lolita" Noore naise ja vanema mehe suhe ei ole ebatavaline. Nabokovi teoses ,,Lolita" on neiu suhtes oma kasuisaga, kuid see ei ole peamine põhjus, miks 20. sajandi keskel ilmunud romaan inimesi vapustas. Humbert Humbert on vanglas, kus jutustab oma elukäiku, alustades sünnist ja lõpetades surmaga. Lapsepõlves oli Humbertil armulugu Annabeliga, kuid see ei õnnestunud. Humbert ei märganud Annabelis nümfetti, sest nad olid mõlemad samaealised ja võrdsed. Tagasi vaadates arvab Humbert, et Annabel oligi haldjas, kellega kohtumine sai talle saatuslikuks. Kui aastad mööduvad, abiellub Humbert Valeriaga, kuid lahkub peatselt, sest pettub Valerias ja otsutab kolida, et rahulikult kirjutada. Ta saabub Ramsdale' i linna, kus rendib toakese Charlotte Haze'i ja tema tütre Dolores Haze'i juures
sellise ajastu kohta. Need annavad raamatule õige ,,maitse". Mulle meeldis samuti väljamõeldud saatetekst, kuna see pani mind algul kahtlema, kelle raamat see siis tegelikult on. Mulle ei meeldinud aga kuidas teos lõppes kurvalt. Mulle ei meeldinud raamatus enneaegsed surmad nii Annabeli kui ka Lolita surm. Lolita oleks siiski võinud ellu jääda, kuid kui Annabel poleks surnud poleks raamatul ka mõtet. Väidetavalt oli just jutustaja suhe Annabeliga andnud tõuke pedofiilale. Humbert Humbert Peategelane oli tagasihoidlik ning ta polnud agressiivne pedofiil. Raamatu alguseski on kirjeldatud, kuidas ta istus pargipingil ning kõigest jälgis noori tüdrukuid mängimas. Kunagi ei teinud neidudele liiga ning elas ennast välja seksuaalselt prostituutide peal. H. H. elu mõjutas tema isa, kes andis talle palju nõu ning luges talle tihti raamatuid
ajaks painama ning ei lasknud tal enam kunagi mitte ühessegi naisesse armuda. Annabeli kiire surm ei lasknud neil kaua koos olla ning nende suhe ja armastus jäi justkui poolikuks. Seetõttu oli ta omadega kinni jäänud sellesse ikka, otsides teistest tüdrukutes oma Annabeli. Humbertil oli küll oma eluajal palju üheöösuhteid või tähendusetuid armusuhteid, kuid mitte midagi sellist nagu koges ta Annabeliga tol suvel. Eriti oli tal suhteid nooremapoolsete naistega, kuid mitte keegi neist ei olnud välimuselt ega olekult võrdväärnegi Annabeliga, kelle välimust kirjeldas ta kui ''meekarva nahk'', ''lühikeseks lõigatud pruunid juuksed'', ''pikad ripsmed'', ''suur naerune suu''. Kõik muutus aga siis, kui ta oma elu keerdkäikude tõttu oli sunnitud ajutiselt elupaika vahetama. Ta uuris, et ega ei leidu kohta mõnes Uus-Inglismaa külas või unises väikelinnas, kus ta võiks oma
et taolisi kauneid hetki üldse kogeda võisime. Humbert Humberti saatus on küll hoopis kurvem, sest tema jaoks ei jäänud see mitte ainult minevikuarmastuseks, vaid millekski, mis viis ta täpselt nii kaugele, et ta sooritas ühe kuriteo teise järgi. Humbert ise lausub need sõnad: ,,.. tema oligi see haldjas, kellega kohtumine eluhakul sai mulle saatuslikuks." Ilmselt ei tea keegi ja ka mitte Humbert Humbert ise, kas Annabeliga mitte kohtumine oleks midagi muutnud. Kui juhuslikult oleks see lapsepõlvearmastus lõppenud millegi muu ja mitte tüdruku surmaga, kui noor Humbert oleks saanud kõik oma ihad selle noore tüdruku peal välja elatud, siis kas oleks tekkinud kunagi see neetud põhjapanev ja meeletu kirg noorte tüdrukute vastu? Humbert ise väidab, et poleks olnud seda üht suve lapsepõlves, oleks võinud ka Lolita vabalt olemata olla, kuid ilmselt on see miski, mis jääb igale ühele ise arvata. Oli
annaabi.ee 
