Kohustuslikud ressursid ja normatiivid krediidiasutustele – krediidiastused peavad järgima valuutakomitee süsteemi rahapoliitika reegleid (valuuta peab olema kaetud ankurvaluutaga, reservid) Argentiina seadis valuutakomitee sisse aastal 1991, et maha suruda hüperinflatsioon . See oli aga tekkinud sellest, et sealne valitsus armastas kulutada rohkem kui teenis ja puudujääv raha trükiti juurde. Argentiina ankurvaluutaks võeti Ameerika dollar. Peale valuutakomitee sisse seadmist algasid Argentiina jaoks head ajad, sest inflatsioon suruti maha. Tekkis siiski suur probleem, sest riigivõlg laenamisest oli suur, kuid valuutakomitee ei luba valitsusele laenata ega raha juurde trükkida. Suur Argentiina kriis algas 2001. aastal, kuid juba paar aastat varem algas Argentiina allakäik. Nimelt 1999 aastal devalveeris Brasiilia oma valuuta ning sellega vähenes Argentiinas eksport 28%. Riiki tabas majanduslangus
Mõlemal juhul on tulemuseks olulised mõjud kodumaisele ning rahvusvahelisele turule. Eriti kodumaise vääringu devalveerimine on poliitikute jaoks tähtis poliitikainstrument ekspordi ning selle tulemusel tulu ja tööhõive toetamisel. 22. Valuutakomitee vahetuskursi süsteem (Eesti rahasüsteemi näide) Põhimõte: o CBA on fikseeritud vahetuskursisüsteem o Kohustus vahetada kodumaist valuutat fikseeritud kursi alusel ankurvaluutaks ja vastupidi o Keskpanga kohustuste piiritlemine olemasolevate valuuta- ja kullareservidega Kriitika: o CBA kohustusliku kattevara nõue o Rahapoliitilise iseseisvuse loovutamine o Keeld rahastada hätta sattunud krediidiasutusi ja riigi eelarvet (LOLR põhimõte). Alates Eesti krooni käibelevõtmisest 1992. aastal on ta olnud seotud Saksa margaga suhtes 8:1 ning sealtkaudu seotud ka Euroopa Rahasüsteemiga, tänapäeval Euroopa uue vääringu, euroga. 23
Eriti kodumaise vääringu devalveerimine on poliitikute jaoks tähtis poliitikainstrument ekspordi ning selle tulemusel tulu ja tööhõive toetamisel. Bretton Woodsi-süsteem; Euroopa Rahasüsteem (EMS) ning Eesti valuutakomiteesüsteem. 24. Valuutakomitee vahetuskursi süsteem (Eesti rahasüsteemi näide) Põhimõte: CBA on fikseeritud vahetuskursisüsteem Kohustus vahetada kodumaist valuutat fikseeritud kursi alusel ankurvaluutaks ja vastupidi Keskpanga kohustuste piiritlemine olemasolevate valuuta- ja kullareservidega Kriitika: CBA kohustusliku kattevara nõue Rahapoliitilise iseseisvuse loovutamine Keeld rahastada hätta sattunud krediidiasutusi ja riigi eelarvet (LOLR põhimõte). Alates Eesti krooni käibelevõtmisest 1992. aastal on ta olnud seotud Saksa margaga suhtes 8:1 ning sealtkaudu seotud ka Euroopa Rahasüsteemiga, tänapäeval Euroopa uue vääringu, euroga. 25
keskpanka deponeeritud kommertspankade hoiuste tagamist vabalt konverteeritava välisrahaga. Valuutakomitee süsteemi eelistamisel mängis olulist rolli ka selle suhteline lihtsus ning ühteaegu allumatus spekulatiivsetele rünnakutele, mis taganuks fikseeritud kursi püsimise ka keerulistes olukordades. Eesti suhteliselt väike ja haavatav rahaturg olnuks muude süsteemide rakendamisel väga kergesti tasakaalust väljaviidav. Mais otsustati ankurvaluutaks valida Saksa mark ja sellest teavitati ka Saksa Liidupanka. Loodi Rahareformi Komitee büroo eesotsas Eesti Panga valuutaosakonna juhataja E. Teimanniga, kelle ülesandeks jäi komitee dokumentide ettevalmistamine ja rahareformi praktilise läbiviimise korraldamine. [4] 20. mail 1992 võttis Ülemnõukogu vastu kolm Eesti Panga poolt ette valmistatud kõige olulisemat seadust: rahaseaduse, seaduse Eesti krooni tagamise kohta ja välisvaluutaseaduse. 17
annaabi.ee 
