tema Maarja kuju on ema arheotüübile vastavalt armastav, abistav, halastav, helge, hea, igavene, leebe. Oma praktilises käsitluses teeb Henrik vahet kahe maailma- paganate ja kristlaste- vahel. Tema ettekujutused endast ja ümbritsevast ei erinenud kardinaalselt paganlikest. Maagia oli katoliiklasel tähtsal kohal kristliku ideoloogia kõrval. Kristlased ei kahelnud paganate jumalate(kurivaimude) olemasolus. Eestlaste 13. sajandi alguse uskumused taandatakse animismiteooria alla. Ürgvanade uskumuste järgi olid pühad vanad hiied(surnute asupaigad). Henrik kirjutab, et eestlased harrastasid rituaalselt kannibalismi: sõid oma vastaste rinnust väljakistud südame. Süda nagu verigi kujutas endast erilist jõukontsentraati. Henriku kirjelduste kaudu ei saa väita, et milline oli paganate seos Tarapitaga- jumalus oli ta kindlasti; võimalik, et sõjajumal. Henrik toob jumala nime kui palvehüüuna(Taar avita).
Boas leidis, et nende (indiaanlaste) hääl tuleb kuuldavaks teha. Indiaanlaste keeled on täiesti teistmoodi võrreldes teistega. Boas elas indiaanlaste juures ja elas nende nahas. Keeleteaduse formaadiks pakub ta tööd informaatoritega. Neile tuli esitada õigeid küsimusi. Ta leidis, et kõik rahvad on samaväärsed. Veel oli oluline, et see oli seotud ka aktiivse ühiskonaelust osavõtuga. Evolutsionism vs relatiivsus. Edward Taylor ,,Primitiivne kultuur" animismiteooria üks tuntuim eestvedaja: primitiivses kultuuris inimesed arvavad, et kõigil olenditel ja mitteolenditel on hing ja sellega tuleb arvestada. Animistlik teooria ei vasta faktidele. Me kõik olime kunagi metsikud, aga tsiviliseerimise käigus on inimesed muutunud moodsaks. L.H. Morgani kultuuri evolutsioon ja selle etapid: · Metsik korilased, kütid · Barbaarne põllumajandus · Tsiviliseeritud kirjaoskus Kõik kultuurid läbivad etappe
konna tasandil ja võetakse arvesse ajalugu. Taotlus on mõista religiooni antud kultuu- ris seoses muude kultuurivaldkondadega. Etnolooge huvitab religioon kui sümbolisüs- teem, usu tähendus inimese ja ühiskonna seisukohalt. Enam on antropoloogid tegelnud: • religiooni tekkega (evolutsionistid pakkusid välja, et tekkis juba neandertaallas- te seas — vastavalt nende matustele ja koopakaunistustele — rituaalne kanni- balism, Tylor’i animismiteooria pidas religiooni tekke põhjuseks soovi seletada inimesele muidu mõstetamatuid asju nagu uni. • religiooni funktsioonide (nii inim- kui ühiskondlikul tasandil — 20.saj 30ndad ja 40ndad — eriti Malinovski. Samal ajal uuriti USA-s isiksuse ja religiooni vahelisi suhteid, viimastel aastatel on peamiselt uuritud religiooni struktuuri nt. Ridas1 korraldanud ???
annaabi.ee 
