Kilgas). Julia võitleb ettemääratuse -- nii vastumeelse abielu kui iga vaataja ja peategelaste kuklas tiksuva teadmise vastu. "Meil on teine lõpp," kinnitavad noored armastajad, kui on teineteisele ette lugenud Shakespeare'i värsse "Romeost ja Juliast" ning plaanivad tulevast ühist elu. Noorsooteatri versioon kasutab küll osaliselt värssdraama originaalteksti, kuid on suuresti toodud tänapäeva. Enamasti tavakõnes kõlavas lavastuses mõjuvad anglitsismid ja roppused noortepäraselt, kuid mõni neist balansseerib labasuse piiril. 3 Noorsooteatri muusikali tegevus võiks mõne vihje järgi (perekonna Siberisse saatmine ja maade tagastamine, Kopli kutsekool) aset leida Eestis, kuid päriselt sellist tunnet ei tekkinud. Perekondadevaheline vaen oli muusikalis üles ehitatud vaesuse ja rikkuse vastandamisele: «pankuri tütar ja töölise poeg», nagu ühes
INGLISE KEELEST LAENAMINE JA SELLE PÕHJUSED Kati Pedaja sõnul on muutused keele sõnavaras ja grammatikas loomulikud ja vältimatud, sest ükski keel ei saa eksisteerida isoleeritult. Keelemuutused on tema arvates tingitud eri kultuuride vastastikusest mõjust, ühiskonna poliitilisest olukorrast ning majanduslikust ja kultuurilisest seisust. Üheks sõnavara rikastamise allikaks on näiteks laenamine teistest keeltest.1 Viimastel aastakümnetel on enamik eesti keelde laenatud sõnadest anglitsismid. Pedaja selgitab, et inglise keele laenude rohkus on peamiselt tingitud inglise keele heast mainest ning massikommunikatsiooni levikust ja infoühiskonna tekkest.2 Laenamine toimub kas otse mõnest keelest või siis vahenduskeelte kaudu. Tiina Leemets väidab, et enamik laene tuleb meile inglise keelest otse, kuid vahendajateks on olnud ka näiteks vene ja soome keel. Niisamuti on inglise keel eesti sõnavara rikastamisel ise vahenduskeele rollis olnud
keskustelema, kuuluma, rivi, suhe, sujuma, säästma, taotlema uus elukorraldus: tehas, tootma, toode uued uued esemed ja nähtused: ehe, tagi, tossud, mehu, neste, rekka emotsionaalset sõnavara: aldis, harras, huvi, kirgas, kummaline, lelu, lohutama, masendama, mugav, oivaline, pädev, raev, ründama, sangar, solvama, sünge, uje 36. Mis muutub eesti keeles praegu? Viimastel aastakümnetel eesti keelde laenatud sõnadest enamik on anglitsismid, nende ülekaalu tingib eelkõige inglise keele kõrge prestiiž. Kokanduskeelde tuleb palju sõnu prantsuse, itaalia ja Aasia keeltest. Tsitaatsõnade ja laenude tung keelde jätkub, uuem sõnavara on ebastabiilne. Meediakeeles segunevad erinevad stiilid - üldkeelne, argikeelne, släng. Grammatiseerumine. 14
14. Kirjelda eesti keele laentüvede häälikult struktuuri (nt soome, vene ja inglise laenude näitel). Mis iseloomustab laentüvede eesti keelde integreerumist (mugandumist)? Soovitas Pedaja artiklit Oma Keelest + Pedaja makatööd. Mari Musta doktoritööst lk 489, 557–588. Laenamine on sõnamoodustuse (liitmise ja tuletamise) ning tehiskeelendite loomise kõrval üks sõnavara rikastamise allikaid. Viimastel aastakümnetel eesti keelde laenatud sõnadest on enamik anglitsismid, nende ülekaalu tingib eelkõige inglise keele kõrge prestiiž, samuti ingliskeelse massikommunikatsiooni levik ja infoühiskonna teke. Laentüved – rühmitatakse vastavalt laenuandjakeelele ja laenuperioodile (I periood ee k kuni 19. saj lõpuni, II periood Eesti iseseisvumisel). Tavaliselt tulevad keelde kindlal perioodil. Laenamise aja järgi saab eristada vanemaid ja uuemaid laene. Ee k on umbes 40-48% sõnadest laentüvedega
annaabi.ee 
