aastat eKr. Kristlus e. ristiusk on levinuim usk maailmas euroopas, domineeriv endisel jugoslaavia alal, põhja-ja lõuna- ameerikas , austraalias venemaal. Ristiusk jaguneb 3 põhisuunaks: 1) Katoliiklus lõuna euroopa maad, ladina ameerika , poola,leedu 2) õigeusk kreeka, slaavlased , venemaa, tsehhi , jugoslaavia jne. 3) protestantism- sai alguse 1517.a. saksamaal. Jaguned:luterlus(põhjamaad),kalvinism(Sveits, holland, sotimaa), anglikanism (inglismaa) 1054.a. toimus kirikulõhe ning ristiusk lähenes Rooma katoliku ja kreekakatolikuks kirikuks(õigeusk) * kristlus on monoteistlik religioon, mis on välja kasvanud judaismist. Jeesus kristuse õpetud on kirjas piiblis. Sisult on k. lunastusreligioon , mis käsitleb inimese vahekorda jumalaga. Jumal on maailma looja, 6ndal päeval lõi inimese(igavesele elule ja õnnele)kuid inimene rikkus seda.
Kasutatakse nii taime puitu, vaiku, koort, vilju, lehti kui ka õisi. Religioon: Jamaikalased on väga religioosne rahvas. Religioonist on läbi imbunud nii akadeemilised debatid, äri, tseremooniad kui ka poliitika. Ligikaudu 80% elanikest tituleerib end kristlasteks. Paljudest ristiusu variatsioonidest levinumateks on anglikaanid (43% elanikest), baptistid, metodistid ja rooma katoliiklased (5%). Rooma katolism saabus Jamaicale hispaanlastega, anglikanism inglastega. Baptismi kiire levik toimus eelkõige selle eitava hoiaku tõttu orjapidamisse. Saarel eksisteerivad islami, judaismi ja hinduismi kogukonnad. Juudid saabusid saarele juba 16. sajandil, põgenedes Hispaania inkvisitsiooni eest. Jamaica usunditest pakuvad huvi kultused, milles on ristiusk segunenud Lääne-Aafrikast pärineva animismiga. Sellised kultused on populaarsed vaesema klassi hulgas, kuid haritud jamaikalased vaatavad neile enamasti ülalt alla
doktriin ja kogu kiriku valitsuse struktuur. Selle järgi kõik kes tahtsid pidada tsiviil või sõjaväe ametit, pidid olema anglikaani kiriku liikmed. E visati paavsti poolt kirikust välja ning tegi üleskutse teda troonilt kukutama. Tõi kahju katoliiklastele endile, sest peale seda E suunas oma jõu katoliiklaste mahasurumisele, 1571 ütles lahti ka armulaua sakramendist. James I võimuletulek ja sellega seotud usupoliitilised ootused (Taani Anne). Elizabeti ajal jõudis anglikanism rahva sekka. Kui tema surma järel James I võimule tuli, siis jätkas viimane Elizabethi kirikupoliitikat. Loodeti et Jamesi ajal suureneks usuvabadus. 25 Šotimaa presbüterlik kirik (”Kirk”), John Knox (suri 1572). John Knox ja presbüterlus Sotimaal. James ei võtnud midagi ette. Charles I konflikt Šotimaaga. Oli inglaslikuma vaatega Soti presbüterluse suhtes. Oli selgelt
annaabi.ee 
