Järve kaldad madalad (lõunaosas soised, põhjaosas liivased, Idakallas on suhteliselt kõrge) Madalaveeline Sügavaim koht - Sapi süvik 6m, keskmine sügavus 2,8m Eutrofeerunud KALAFAUNA 31 kalaliiki Püsivalt elab Võrtsjärves ojasilm Peamisteks töönduskaladeks on koha(25-50t), angerjas(20-45t), latikas(30-100t) ja haug(20-40t). Järves leidub palju ahvenat ja särge. Kaitsealused liigid: Säga ja Tõugjas Viimase 50 aasta jooksul asustatud hulgaliselt angerjamaime Võrtsjärve kalavarud heal tasemel Võrtsjärve koevad erinevad kalaliigid peaaegu aasta läbi, va märtsis, septembris, oktoobris. KALANDUS Intensiivne kalapüük Võrtsjärve kalanduspiirkonnas on registreeritud 143 kutselist kalurit, mis moodustab 5,5% kalurkonnast. 2015. aastal väljastati püügilube 324 mõrra ja 320 nakkevõrgu kasutamiseks, lisaks anti 40 nakkevõrguluba harrastuskalapüügiks. KUTSELINE KALAPÜÜK 2015. aastal lubatud kutseline püük jaotus 53
saarte järel kolmas riik. Kalapüük sisevetest keskendub suurjärvedele: ligikaudu 90% püütakse PeipsiPihkva järvest, ülejäänu peamiselt Võrtsjärvest. Sisevete aastane väljapüük on püsinud küllaltki stabiilsena 25003000 t vahel. 1997.a. püügist oli ahvenat 36%, tinti 16%, koha 11%. Võrtsjärvest püüti kõige enam angerjat. Angerjapüük on võimalik seetõttu, et Võrtsjärve lastakse sisseostetud angerjamaime. Sisevete kala on merekalast kallima müügihinnaga ning suurem osa läheb ekspordiks. Kalapüük Läänemerest annab 77% kogu Eesti kalasaagist. Peamised kalaliigid on räim ja kilu, mis moodustavad 90% Läänemerest püütavast saagist. Kalastamise iseloomu järgi tehakse vahet avamere ja rannikupüügil. Avamerepüük andis 1997.a. 86% Läänemerest püütavast kalast. Peamisteks liikideks on räim, kilu, tursk, lest.
Nendesse püünistesse sattus angerjat harva. Narva hüdroelektrijaama ehitamine 1950ndate aastate algul tõkestas peaaegu täielikult angerjate loodusliku tee merest Peipsi-Pihkva järve basseini veekogudesse, sealhulgas ka Võrtsjärve. Selle tagajärjel kadus angerjas peagi järve kalafaunast. Et taastada angerjakarja arvukus Võrtsjärves ja paremini ära kasutada järve kalaproduktsiooni võimalusi, toodi alates 1956. aastast regulaarselt järve loodusest püütud angerjamaime. 1.3. TOITUMINE, SIGIMINE Angerjas on rangelt öise eluviisiga ja röövtoiduline, looduslikud vaenlased puuduvad. Saakloomad vastavalt isendi suurusele (putukavastsed, ussid, kirpvähilised, väiksed kalad). Esineb ka perioode, kui ei toitu (rände ajal). Päevasel ajal varjavad end sügaval muda sees või näiteks urutaolistes moodustistes. Peale valge aja lõppemist siirduvad jahile. Angerjas võib kasvada kuni kahemeetriseks, kaaludes sellises suuruses kuni kuus kilo