,,Piiririik" Emil Tode Mt=minategelane 1. - minategelane kirjutan Angelole kirja, vabandab oma kehva prantsuse keele oskuse pärast, kuid samas leiab, et sellest pole hullu, kuna Angelo pole ka prantslane, õigupoolest pole ta keegi ega miski - mt ei teadnud, millest kirjutamist alustada, alustas rääkimist päikesest ja päikesepaistest, millest Angelo mt ellu ilmunud oli 2. - mt on maalt, kus päike on haruldane, sügisel kaob päike ära, kevadel tuleb taas välja - õue tagant algab mets, kui inimene tunneb, et hakkab surema, siis minnakse metsa ja
Pariisis. Riietuse ja väljanägemise kirjelduse põhjal võib oletada, et see on mees. See on üks mitmetest asjaoludest, mis muudab raamatust arusaamise raskemaks. Teine üks põhilisi argumente, mis teost lugedes välja tuleb on see, et läbivaks teemaks on pihtimus ja enesepaljastus, seda peategelase seksuaalse orientatsiooni koha pealt. See kõik muudab loo väga kummaliseks, ning selle tagajärjel kerkib uus küsimus, et kellele minategelane pihib, kas oma kujuteldavale kirjasõbrale, Angelole või kellegile muule. Asjaolu, et kirju välja ei saadetagi paneb mõtlema, et miks see pihtimus siis üldse hea on? Mina mõtlesin välja ja nagu näha, nõustub minu ideega ka arvustuse autor, et mõtete kirjapanek on parim viis millegi südamelt ära saamiseks ja seega on Tode romaanis võtnud isiku, kellele ta ,,kirjutab". Seega on see igati hea võte romaani kirjutamiseks, seda eriti oma eripära poolest. Interneti foorumite ja jutukate andmetel
a. Balti Assamblee kirjandusauhinna ja seda on tõlgitud seni 15 keelde. Raamat räägib Ida-Euroopast (mitmete vihjete kohaselt Eestist) pärit homoseksuaalsest stipendiaadist, kes terve raamatu vältel üritab ennast alles leida või siis määratleda, kuid mis on väga keeruline, sest samal ajal tegeleb ta usinalt ja pühendunult oma Ida- Euroopa päritolu mahasalgamisega. Vormilt on "Piiririik" kiriromaan, minategelane kirjutab kellelegi Angelole, keda reaalselt ilmselt ei eksisteerinudki. Angelo asendab sõpra või psühholoogi, kellele kirjutades koordineerib minategelane oma mõtteid ja elusündmusi. 1995 "Hind" – Teoses toimub põgenemine ministeeriumi töökohalt välismaale, ihalusega Rooma. Peategelane peatub Pariisis ja sõidab edasi Lissaboni. Teoses ilmneb katoliiklik maailmavaade, samuti on autor kütkestatud ortodokssest sakramentaalsusest.
Pigem vist siiski mees. Sellele on vihjatud just tema riietumist kirjeldades, samuti on ka mõttemaailm mehelik. Kuid mõnes kohas tundub, nagu peategelane oleks siiski naine, tema käitumine on naiselik. Kui lugeda, et keegi elab koos mehega, oleks loogiline mõelda, et see on naine, aga "Piiririigis" on mees. Aga tänapäeval ei imesta selle üle peaaegu keegi. Kõige kummalisem on see, et kogu romaan on ju tegelikult pihtimus. Aga kellele? Raamatust võib välja lugeda, et Angelole, kuid samas ei saadeta neid kirju ära. Justkui kirjutataks iseendale. Võibolla oma süümepiinade leevendamiseks või hoopis oma mõtete korrastamiseks, enese leidmiseks. Mõtete kirjapanek on väga kasulik, eriti siis, kui on vaja lahendada mingi probleem või kui on midagi südamel. Seda raamatut lugedes tundus, et päevikupidaja süda läks küll kergemaks. Mingid lahendused ta leidis. Mind mõjutas see ka nii palju, et mõtlesin suisa ise oma mõtteid paberil lahkama hakata
annaabi.ee 
