Vesi 1. Selgita mida kirjeldab veeringe. (Veeringe kirjeldab vee olemasolu ja liikumist Maa peal, sees ja kohal) 2. Mitu miljonit inimest elab vee puuduses? (Aafrikas elab 345 miljonit inimest, nii et neil ei ole juurdepääsu veele. 3.4 miljonit inimest sureb iga aasta vee probleemidega seotud haigustesse, see on peaaegu terve Los Angelase linn. Ning 780 miljonil inimesel puudub juurdepääs puhtala joogi veele.) 3. Miks on vaja vett kokkuhoidlikult säästa. (sest vee puhastamine on kallis ja aeganõudev töö. Maakerast ligikaudu 70% katab vesi, kuid sellest ainult 3% on mage vesi ning sellestki enamus on igijää) 4. Mitu protsenti koosneb inimene veest (70%) 5. Nimetage 5 jooki mida ei tasuks juua vedeliku saamise otstarbel. (kohvi, sisaldab kofeiini, energiajoogid, kofeiin ja suhkrud, piim, limonaadid, mahlad) 6
suuremaks ja sajavad maha. Lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad veehappeliseks. Happesademed muudava looduslkud mullad ja veekogud happeliseks. See omakorda muudab veeorganismide ja taimede elutingimused raskemaks. Sudu- mürgine suits+ udu nn Londoni sudu - ebasoodsa ilma ja palju vääveloksiidist tingitud, mereline parasvööde+ suur tööstus nn Los Angelase sudu - päikesepaisteline ilm ja palju lämmastikuühendeid, lähistroopilises klmv., mandriline soe kliima + tööstuskoorem 6 Teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ~97% veest Maailmameres: Vaikne ookean 50% Atlandi ookean 25% India ookean 21% Põhja-Jäämeri 4% ~3% sisevesi: liustikud 75% põjavesi 24% jõed, järved, veeaur 1%
(Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). 5) Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). 12.Londoni ja Los Angelesi sudu, nende tekkimine ja tõenäolisemad esinemispiirkonnad maailmas. SUDU mürgiseks muutunud udu, suitsu ja muude heitgaaside tõttu. · Sudu- mürgine suits+ udu nn Londoni sudu - ebasoodsa ilma ja palju vääveloksiidist tingitud, mereline parasvööde+ suur tööstus nn Los Angelase sudu - päikesepaisteline ilm ja palju lämmastikuühendeid, lähistroopilises klmv., mandriline soe kliima + tööstuskoorem 13.Kasvuhooneefekt, peamised kasvuhoonegaasid, nende suurenemise allikad. Kasvuhooneefekti suurenemise võimalikud tagajärjed Maal. · Kasvuhooneefekt - kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikese kiirguse, aga ei lase tagasi pikalainelise soojuskiirguse.
suuremaks ja sajavad maha. Lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad veehappeliseks. Happesademed muudava looduslkud mullad ja veekogud happeliseks. See omakorda muudab veeorganismide ja taimede elutingimused raskemaks. · Sudu- mürgine suits+ udu nn Londoni sudu - ebasoodsa ilma ja palju vääveloksiidist tingitud, mereline parasvööde+ suur tööstus nn Los Angelase sudu - päikesepaisteline ilm ja palju lämmastikuühendeid, lähistroopilises klmv., mandriline soe kliima + tööstuskoorem 13 MÕISTED atmosfäär Maadümbritsev kihilise ehitusega õhkkest troposfäär atmosfääri alumine õhukiht, mis ulatub 8 km (polaaraladel) kuni 18 km ekvaatoril) kõrgusele ekvaator põhja- ja lõunapoolusest võrdsel kaugusel paiknev kujutletav ringjoon ümber maakera, 0-laiuskraadil
annaabi.ee 
