sooviksite, et teid koheldaks teistmoodi, halvemini? Mustanahaliste diskrimineerimine on olnud suureks probleemiks väga kaua. Nad erinevad teistest oma nahavärvi poolest ning mingil põhjusel leiavad inimesed, et see annab neile õigus kohelda mustanahalisi teisiti, halvemini, lugupidamatult. Peaaegu me kõik teame ju nalju mustanahalisest. Näiteks: mille saab neeger jõuludeks? Sinu jalgratta. Enamus naerab selle üle ega mõtle, kuidas reageeriks sellisele anekdoodile mustanahaline, kas ta naeraks? Kujutlege ennast tema olukorras. Kas sooviksite, et teie kohta sellist nalja tehtaks? Järgmine oluline probleem on see, et alahinnatakse mustanahalisi. Inimesed räägivad, kuidas kõik mustad on laisad ja ebameeldivad inimesed. Üldsegi mitte. See on täiesti individuaalne. Teame ju palju tuntud inimesi, kes on mustanahalised. Barack Obama, Michael Jordan, Tiger Woods, Michael Jackson jpt, kes on elus kaugele jõudnud.
4. Poliitiline anekdoot. Nõukogude võimu seitse imet: Tööpuudust ei ole, olgugi et keegi ei tööta. Keegi ei tööta, aga plaan saab täis. Plaan on täis, aga osta pole midagi. Osta pole midagi, aga igal pool on järjekorrad. Igal pool on järjekorrad, aga oleme külluse lävel. Oleme külluse lävel, aga keegi pole rahul. Keegi pole rahul, aga kõik on poolt. Nimetage kaks nõukogude majandusele ja kaks ühiskonnale iseloomulikku joont. Vastates tuginege anekdoodile ja oma teadmistele. (1 punkti annab näide koos selgitusega.) Majandus Näide: pole tööpuudust; majanduses on esikohal plaani täitmine, plaanimajandus Selgitus: on töökohustus, palka makstakse ka ainult töölkäimise eest; plaani täitmine oli sageli formaalne, seetõttu ei olnud sageli piisavalt vajalikke kaupu Näide: kaubapuudus (defitsiit) Selgitus: inimesed seisid järjekordades, osteti seda, mida parajasti müüdi Ühiskond
Tagaplaanil kõlab aga kurb küsimus: kas sel mehel pole mitte omal kombel õigus? See on juudi lootusetu õnnetus, mis selles pessimistlikus anekdoodis ette mängitakse." (Freud 1958: 9293) Jutu teemana võiks nimetada alkoholi ja selle kütkeist pääsemise raskust, kuid nalja tuum asub selle lõpus (vrd. unenägude tõlgendamist, mida samuti alustatakse lõpust). Tehnika all vaatleb Freud koomilise mõjulepääsemiseks kasutatavaid vahendeid. Nagu unenäole, nii ka anekdoodile on iseloomulik tihendus, kokkusurutus (Verdichtung), kaudne kirjeldus, st ümberütlemine (indirekte Darstellung) ja nihe (Verschiebung). Et antud uurimus kujutab tõsist ja põhjalikku naljaanalüüsi, näitab naljatehnika võtteid tutvustav tabel (Freud 1958: 33) ning selle edasine lahtiseletus. Lisaks eelpool mainitule pööratakse tähelepanu unifitseerimisele, absurdsusele, vastandusele. Sõnade mitmetähenduslikkusel põhineb järgmine anekdoot: Kaks juuti kohtuvad supelmaja lähedal
Keegi ei tööta, aga plaan saab täis. Plaan on täis, aga osta pole midagi. Osta pole midagi, aga igal pool on järjekorrad. Igal pool on järjekorrad, aga oleme külluse lävel. Oleme külluse lävel, aga keegi pole rahul. Keegi pole rahul, aga kõik on poolt. Nimetage kaks nõukogude majandusele ja kaks ühiskonnale iseloomulikku joont. Vastates tuginege anekdoodile ja oma teadmistele. (1 punkti annab näide koos selgitusega.) Majandus Näide ......................................................................................................................................... Selgitus ...................................................................................................................................... Näide ...........................................................................................................................
Imejuttudes ja legendilaadilistes juttudes on voorusliku võitja (/ebavoorusliku kaotaja) roll ja mootori (abistaja, otsustaja, hindaja/kahjuri, karistaja) roll eri tegelaskujude kanda. Niisiis koonduvad imejutud ja legendilaadilised jutud mitme tunnuse poolest omaette rühma ja kõik ülejäänud omaette. Vanem jutustavat laadi naljand on üldiselt paljuski lähedasem loomajuttudele, novellidele või rumala kuradi juttudele kui mõnele kaasaegsele anekdoodile. 2 Liigitusi, termineid ja teooriaid Uurijad on tänini hädas nalja vormide tuvastamise ja termineerimise ning naljanähtuste liigendamisega. Eesti keeles on nali viimasel ajal taas tõusnud termini ausse, sest eesti keel elab praegu inglise keele tugeva mõju all ja inglise üldtermin nalja (eriti sõnalise lühinalja) kohta on joke. Viimasega suuresti sünonüümne on praktikas huumor (humour), mis siiski tähistab pigem
Perifeerse ala asukate hulgas omakorda on keskne koht keerdküsimusel. Keerdküsimus erineb tavamõistatusest ka lausevormi poolest: mõistatus on millegi kujundlik kirjeldus, keerdküsimus on juba vormilt küsimus. See erinevus pole aga peamine. Peamine on see, et mõistatus on n-ö. siiras ja jätab vastajale sansse, keerdküsimus aga on salakaval ega jäta sellele, kes vastust ette ei tea, pea mingeid lootusi küsimust omal jõul ära vastata. Selle poolest sarnaneb keerdküsimus anekdoodile: rääkida/küsida tasub ainult seda, mida kuulajad ei tea. Õieti ongi keerdküsimus tihti pigem "pausiga lühijutt" kui dialoogivormiline narritamine: küsimus on enam-vähem retooriline, küsija ei eeldagi partnerilt vastust, vaid annab selle hetke pärast ise. Enamik uurijaid ei peagi keerdküsimust mitte mõistatuse, vaid nalja alaliigiks ja naljade väljaandjad paberil või internetis ei tee mingit probleemi sellest, kas nali on jutu või keerdküsimuse vormiline. Paljud naljasarjad (nt
annaabi.ee 
