Aleksei algatatud ja koostatud on mitmed seadused ja dokumendid, sealhulgas Venemaa seaduste kogu Maakogu seadustik.Tema välispoliitika suurimaks saavutuseks oli aastail 16541667 peetud sõda Rzeczpospolitaga, mille käigus ta vallutas Ukraina ning liitis selle Venemaa tsaaririigiga. Sellele järgnenud sõjas Poolaga, vallutasid Vene tsaaririigi väed Poolale kuulunud maa-alad ning Aleksei I sai ka Leedu ja Polotski suurvürsti, Valge-Vene, Volõõnia ja Podolski vürsti tiitlid. Andrussovo vaherahuga läksid Smolensk ja Vasakkalda-Ukraina Vene riigi valdusse. Aleksei pidas Liivimaa vallutamiseks Rootsiga edutu sõja ning püüdis vallutada Riiat 1656. aastal. Sõjategevuse lõpetas 1658. aastal Vallisaare vaherahu, kolm aastat hiljem oli Aleksei sunnitud jätkuva Vene-Poola sõja tõttu leppima Venemaa jaoks tulemusteta Kärde rahuga. Fjodor III (1676-1682) Elas aastatel 1661-1682. Fjodor sai tsaariks vaid 16-aastaselt, kuid juba siis oli ta tervis niivõrd
a sõlmiti rootslastega Vallisaari vaherahu (Narva jõe lähedal), sellel ajal Vene-Rootsi sõda (seetõttu suleti ka Tartu Ülikool). Sõja lõpp 1660.-1661, sõlmiti Rootsi-Vene vahel Oliwa rahu. 1661.a Rootsi ja Vm vahel Kärde rahul (koopia Jõgevalt veits põhja pool). 1667.a lõpetas Andussovo vaherahu Vm- Poola vahel. Vasak-kalda Ukraina (Dnepri jõest ida pool Moskvale), paremkalda Ukraina (Dnepri jõest paremale Poola-Leedule). U sellest ajast Ukraina jagunemine ida- ja lääneosaks. Andrussovo vaherahu sõlmimisel välisjuht )?), Afanasi Ordin-Nastsokin (1605-1680), kes mõtestas ümber kogu Vm välisprogrammi (kuj arusaama, et Vm jaoks mõistlik elada Poola-Leeduga vaherahus ja suunata vastuolu Rootsi ning Türgi vastu). Teeneks see, et saavutas Poola-Leeduga vaherahu. Usuküsimused- saab alguse Vene kirikulõhe (RASKOL): saavad alguse vanausulised/kombelised (sama mis skismaatik). Tekke taga, riigi kiriku reform mille taga seisis patriarh Nikon. Puudus ühtne haridussüsteem, ka
kaotus: 17. sajandi keskel tabas Poola-Leedut rida õnnetusi ja sõjalist ebaedu. Ukraina kaasakate mässud tõmbasid Poola-Leedu 13-aastasse sõtta Moskvaga: 1655. aastal vallutasid vene väed Vilniuse, Kaunase ja Grodno, mille Leedu väed hiljem tagasi pidid vallutama. Rootsi kuningas Karl X kasutas ära olukorda ja tungis sisse Leetu, kus kuningas pakkus dünastilist uniooni Rootsiga, millega katkestati unioon Poolaga - Rootsi hiljem loobus liidust Leeduga. 1667. Andrussovo rahu - Poola- Leedu loovutas Venemaale Smolenski, Kiievi ja Ukraina. Sai tagasi Latgale ja Valgevene. Poola-Leedu nõrgenes poliitiliselt, majanduslikult ja kannatada said ühiskondlikud struktuurid. 17. saj lõpuks sai kuninga valimine altkäemaksu ja korruptsiooni, rahvusvaheliste intriigide ja välismaise vahelesekkumise objektiks. Põhja-sõja laastav mõju Leedule. Leedu Poola jagamiste ajal - I jagamine: 1772. aastal: Poolas puhkes kodusõda, kus
loobuma. Rootsi ja Taanile kuuluva Norra piir asetus praegusele joonele. Samal 1660. aastal Rootsi ja Poola vahel sõlmitud Oliwa rahuga loobus Poola nõudlemast Rotsi trooni ja tunnustas Rootsi ülemvõimu Eesti- ja Liivimaal. Olukorras, kus Poola ja Rootsi olid leppinud, ei leidnud ka Venemaa enam võimalust sõja jätkamiseks ning nõustus 1661. aastal Kärdes sõlmitud rahuga loobuma Baltikumis vallutatud aladest. Latgale jäi Vene vägede kätte kuni Andrussovo vaherahu sõlmimiseni 1667. aastal. Rahuleping (,,igavene rahu") Venemaa ja Poola vahel sõlmiti alles 1686. aastal. Absolutismi kehtestamine Rootsis ja Taanis Kopenhaageni rahu tähistas Rootsi suurriikluse tippu ning sundis samas keskenduma juba saavutatu säilitamisele ja kaitsmisele. Hollandi sõjaga (167278) ( Rahvusvahelised suhted) samaaegselt toimunud Skåne sõjas (167579) seisis Louis XIV liitlase Rootsi vastas Taani ja Brandenburg-
annaabi.ee 
