17 II VÄETISED Tavaliselt antakse väävlit mulda orgaaniliste väetistega ja lihtväetistega (kõikvõimalikud sulfaatsed väetised) 18 II VÄETISED POOL MIKRO JA MIKROVÄETISED 19 II VÄETISED VÄETISTE ANDMISAJAD JA VIISID 23. aprill 2008 ANDMISAJAD Väetiste maksimaalse efekti saavutamiseks tuleb arvestada kõiki neid tegureid, millest sõltub nende omastatavus. Üheks selliseks mõjutavaks faktoriks on nt. nende andmisaeg. Väetiste andmisajad jaotatakse sõltuvalt sellest, millal neid antakse võrreldes külviga, kolmeks: 1. KÜLVIEELNE väetamine (põhiväetamine): 1) Sügisene -igal aastal; P- ja K-väetised
VÄETAMINE Teraviljade toitumise seisukohalt osutuvad tähtsateks toiteelementideks NKP, mida nimetatakse ka põhitoiteelementideks. Kindlasti peab taime toitekeskkonnas olema Ca, Mgja S, poolmikroelemendid Feja Mnja mikroelemendid B, Co, Cu, Mo, Znja teised. Väetise kogused sõltuvad mulla toitainete sisaldusest, planeeritavast saagist, väetiste tasuvusest ja saagiga eemaldatud toite elementidest. VÄETISTE ANDMISAJAD JA MEETODID. Lähtudes külviajast eristatakse külvieelset, külviaegset ja külvijärgset väetamist. Külvieelselt antakse orgaanilised väetised. Külvijärgselt väetatakse varakevadel talivilju ammooniumsalpeetriga. Külviaegsel väetamisel antakse koos teraviljaseemnega mulda ka taimekasvuks vajalikud toiteelemendid. Planeeritava 3 000 kg/hasaagiga eemaldatakse põllult 90 kg N, 20 kg P ja 50 kg K. Taliteraviljad reageerivad hästi orgaanilisele väetisele ning ka selle järelmõjule
vaid 8...9%. Kui väetise pakendil on toiteelementide sisaldus väljendatud toimeainena, siis üleminekuks toimeainelt toiteelementidele võib kasutada alljärgnevaid koefitsiente: P%=P2O5×0,436 P2O5 %= P%×2,294 K%=K2O×0,830 K2O %= K%×1,205 Ca%=CaO%×0,715 CaO%=Ca%×1,399 Mg%=MgO%×0,603 MgO%=Mg%×1,65 VÄETISTE ANDMISAJAD JA VIISID Sõltuvalt väetiste andmise ajast, eesmärgist, külviviisist eristatakse külvieelset ehk põhiväetamist, külviaegset väetamist ja kasvuaegset väetamist. Külvieelse väetamise eesmärgiks on mulla toitainete varude suurendamine selliselt, et oleks põhiliselt rahuldatud taimede vajadused toiteelementide järele kogu taime kasvuperioodiks. Vastavalt väetiste andmise ajale võib külvieelset väetamist jagada sügiseseks, kevadiseks ja suviseks ehk kesaväetamiseks
annaabi.ee 
