sisu poolest. Aidi Valliku raamatult puhul toodi heaks küljeks välja veel see, et raamat on tõsieluline ja kajastab noorte probleeme. Peale eelpool mainitud raamatute toodi välja veel ,,Tasuja", Harry Potteri sarjast raamtuid ja ,,Hulkur Rasmus". Tervelt 17% õpilastest ei ole leidnud ühtegi meeldivat raamatut kohustusliku kirjanduse nimekirjast. 2.2. Kaheksanda klassi õpilastele vähim meeldinud raamtud kohustusliku kirjanduse hulgast . Küsitluse andmeteil toodi vähim meeldinud raamatuks kõige enim kordi ,,Kalevipoeg". Kohe temale jirgnes ,,Tasuja" (vastavalt 13% ja 20%). 13% õpilaste arvates on kõik kohustuslikus kirjanduses olnud raamatud olnud ebasobivad. Enamik raamatu mitte sobivuse põhjusteks on toodud selle igavus. Mainitud on ka, et antud raamat oli segane ja seetõttu ei meeldinud. 2.3. Milliseid raamtuid soovivad õpilased nimekirja lisada? Õpilaste arvates võiks kohustusliku kirjanduse raamatute nimekiri olla avaram ja
Enamik andmeid pärineb Statistikaameti koduleheküljelt www.stat.ee. Rahvastikuprognooside tegemisel kasutasin programmi Spectrum. Rahvastikuanalüüs 1.1 Rahvaarv Viljandi maakonna rahvaarv on läbi viimaste aastakümnete pidevalt kahanenud. Rahvaarv on vähenenud pea kõigis Eesti piirkondades, kuid Viljandi maakond on meie riigi üks kiiremini kahaneva rahvaarvuga maakondi. Alates 1990. aasta esimesest jaanuarist on jäänud viljandimaalasi 2010.aastaks Statistikaameti andmeteil vähemaks ümardatult 10 000 võrra. See toimub tänu negatiivsele loomulikule iibele kui ka negatiivse rändeiibe tõttu. Statistiliselt kajastatud väljaränne oli 2009. aastal 1179 inimest, mis on peaaegu kaks korda suurem samal aastal sisserännanute hulgast ( 698 inimest). Sama aasta loomulik iive oli miinuses lausa 209 inimese võrra. Negatiivne on see näitaja püsinud juba kaks kümnendit. Loomulik iive oli Viljandimaal viimati positiivne 1990.aastal.
[Type text] Rahvastikuanalüüs 1.1 Rahvaarv Tartu maakonna rahvaarv kahanes 1990 ndatest aastetest kuni 2000 aastani, kuid alates 2000 ndate algusest on rahvaarv hakanud vaikselt tõusma . Seejuures on rahvaarv vähenenud pea kõigis Eesti piirkondades, kuid Tartu maakond on selle koha pealt erand. Alates 1990. aasta esimesest jaanuarist oli jäänud tartumaalasi 2000 aastaks Statistikaameti andmeteil vähemaks ümardatult 13 000 võrra ja tõusud alates 2000'st aastast kuni 2012 aastani umbes 1000 inimese võrra. See toimub tänu positiivse rändeiibele ja positiivsele iibele ( aastal 2011 positiivne iive 362). Statistiliselt kajastatud väljaränne oli 2011 aastal 725 inimest, mis on peaaegu kaks 6 korda väiksem samal aastal sisserännanute hulgast ( 4492inimest). Sama aasta loomulik iive oli plussis 362 inimese võrra. Positiivne on see näitaja püsinud alates 2004 aastast
Välistemperatuuriks võtsin päevase mõõtmistulemuste keskmise. Allpool olevatest tabelitest [LISA 2; Tabel 2; Tabel 3] saab selge pildi, kui palju tõuseb küttekulu temperatuuri langedes. 16 Tabeleid on kaks, kuna argipäeviti on kütmisperiood lühem kui puhkepäeviti ning vastupidi. Oma kaminas kasutasin kütteks lepapuitu. TTÜ Soojustehnika Instituudi koostatud töö andmeteil on kuiva lepa tüvepuidu keskmine kütteväärtus 18,7MJ/kg. Et teada saada, kui suure summa eest ma igal kütmisel kütan, pidin ma teada saama 1 ruumimeetri lepa kaalu. Hikkor Puit OÜ andmete kohaselt kaalub 1 ruumimeeter 25% niiskussisaldusega lepa puitu 360 kg. Nii saan arvutada küttepuidu hinna. Näiteks oli mul keskmiselt korvist 13 kg puitu. See tähendab, et korvitäie puidu hind on 12,5 krooni, kui võtta aluseks, et 1 ruumimeeter leppa maksab 350 krooni.
annaabi.ee 
