tagastatakse. Selleks tuleb aknasse sisestada otsitava raamatu pealkiri. Andmed Laenutaja, pealkirja, laenutus aja, tagastus tähtaja ja kas raamat on tagastatud või mitte. 5. Süsteemis realiseeritud päringud, raportid Laenutajate käes olevad raamatud päring Päring väljastab ekraanile tabeli järgmiste andmetega: · Laenutajad · Pealkiri · Laenutamise aeg · Tagastamise tähtaeg · Hind Päringu koostamiseks on võetud andmed andmetabelitest Raamatud, Laenutused ja Laenutajad Laenutusest pealkirja järgi otsingu päring Päring väljastab ekraanile tabeli järgmiste andmetega: · Laenutajad · Pealkiri · Laenutamise aeg · Tagastamise tähtaeg · Kas on tagasi? Päringu koostamiseks on võetud andmed andmetabelitest Raamatud, Laenutused ja Laenutajad Raport Kui suure summa eest on raamatuid laenutajate käes. Raportis väljastatakse ekraanile osa vajaminevast andmetabel Laenutused sisust.
Viimane päästab meid korduvast ja aeganõudvast andmete loendamisest ning võimaldab kiiresti ja mugavalt kasutada samu andmeid uute sisuliste analüüsiküsimuste vastamiseks. Algandmetest andmetabelit koostades tuleb eelkõige meeles pidada, et õige andmetabel peab olema ,,askeetlik" st hästi lihtsa ja alati samasuguse põhistruktuuriga: iga objekt saab endale tabelis ühe rea, iga tunnus omale ühe veeru ning iga väärtus ühe lahtri. Toon kaks näidet andmetabelitest, mis on mõlemad korrektse ülesehitusega, kuigi esimese puhul on tegu kooliõpilaste ning teisel puhul professionaalide poolt koostatud tabeliga. 11 Tabel 1 Näide kahest andmetabelist 12 Mugava ja paindliku analüüsi tagamiseks tuleb andmetabeli koostamisel arvestada veel mitmete reeglitega, millest olulisemad on järgmised:
Viimane päästab meid korduvast ja aeganõudvast andmete loendamisest ning võimaldab kiiresti ja mugavalt kasutada samu andmeid uute sisuliste analüüsiküsimuste vastamiseks. Algandmetest andmetabelit koostades tuleb eelkõige meeles pidada, et õige andmetabel peab olema „askeetlik“ st hästi lihtsa ja alati samasuguse põhistruktuuriga: iga objekt saab endale tabelis ühe rea, iga tunnus omale ühe veeru ning iga väärtus ühe lahtri. Toon kaks näidet andmetabelitest, mis on mõlemad korrektse ülesehitusega, kuigi esimese puhul on tegu kooliõpilaste ning teisel puhul professionaalide poolt koostatud tabeliga. 11 Tabel 1 Näide kahest andmetabelist 12 Mugava ja paindliku analüüsi tagamiseks tuleb andmetabeli koostamisel arvestada veel mitmete reeglitega, millest olulisemad on järgmised:
analüüsimisel arvuti abi. Viimane päästab meid korduvast ja aeganõudvast andmete loendamisest ning võimaldab kiiresti ja mugavalt kasutada samu andmeid uute sisuliste analüüsiküsimuste vastamiseks. Algandmetest andmetabelit koostades tuleb eelkõige meeles pidada, et õige andmetabel peab olema „askeetlik“ st hästi lihtsa ja alati samasuguse põhistruktuuriga: iga objekt saab endale tabelis ühe rea, iga tunnus omale ühe veeru ning iga väärtus ühe lahtri. Toon kaks näidet andmetabelitest, mis on mõlemad korrektse ülesehitusega, kuigi esimese puhul on tegu kooliõpilaste ning teisel puhul professionaalide poolt koostatud tabeliga. Tabel 1. Andmetabel Mugava ja paindliku analüüsi tagamiseks tuleb andmetabeli koostamisel arvestada veel mitmete reeglitega, millest olulisemad on järgmised: ∗ Igale tunnusele/veerule antakse nimi, mis peab olema unikaalne st teistest erinev ning suhteliselt
võrdväärselt nn tüüpiliste dokumentidega hõlmatud dokumendisüsteemi. Eritüübiline teave on asutuse tähtis inforessurss, mida tuleb hallata dokumentide loeteluga. Dokumentide loetelu 49 Andmekogud Andmekogu on tarkvaraliste vahenditega loodud korrastatud andmete kogum. Info- tehnoloogilises mõttes on see omavahel ühendatud andmetabelitest koosnev andme- baas, mida käsitletakse ühtse tervikuna. Teabe liigitusskeemis esitamise seisukohalt tuleks andmekogude puhul küsida järg- misi küsimusi: millised on asutuse ülesanded seoses andmekoguga (NÄITEKS kas asutus on andmekogu vastutav või volitatud töötleja, kas asutus säilitab andmeid andme kogus, mida ta ise ei halda jms); milliseid andmeid andmekogu sisaldab;
annaabi.ee 
