Niisugused klahvinuhid salvestavad klahvivajutused oma sisemällu. Krüpteerimine tähendab loetaval kujul oleva informatsiooni muutmist loetamatuks. Pealtnäha kaootiline tulemus allub siiski teatud reeglitele ehk algoritmile, mis võimaldab vastava sifri ehk võtme abil muuta krüpteeritud informatsiooni taas loetavaks ehk dekrüpteerida. Krüpteerimist kasutatakse arvutite ja arvutivõrkude Sessiooniidentifikaator, suupärasemalt küpsis (cookie) kujutab endast väikest tekstikujulist andmeplokki, mille veebiserver saadab teie veebilehitsejale ja mis salvestatakse teie arvuti kõvakettale. Küpsist hiljem serverile tagasi saates annab teie veebilehitseja serverile märku, et on sellega juba suhelnud ning edasi võib jätkata sealt, kust eelmine kord pooleli jäi. Lunavara (ransomware), tuntud ka kui krüptoviirus või krüptouss, on selline pahavara, mis krüptib kasutaja arvutis kas teatud olulised andmed või terve kõvaketta, misjärel
sõidukis. Lubatud on ka kasutada täiendavaid valmistaja poolt defineeritavaid veakoode. Tulenevalt OBD-2/EOBD rakendamise eesmärgist saab selle süsteemi kaudu üldjuhul vaid mootorit puudutavat diagnostilist informatsiooni. Standardis on kirjeldatud kokku kümme testireziimi ning need võimaldavad lugeda ja kustutada rikkemälu veakoode, lugeda rikkeindikaatori märgutule (MIL) süttimisel salvestatud andmeplokki (Freeze Frame Data), vaadata pardadiagnostikasüsteemi poolt sooritatud kontrolltestide olekut, jälgida parameetrite (PID) väärtusi reaalajas ja lugeda sõidukit puudutavat infot (VIN, CID või CVN). Parameetrite väärtuste lugemisel tuleb arvestada asjaoluga, et margiti ja mudeliti võib OBD- 2/EOBD süsteemi poolt toetatud parameetrite hulk oluliselt erineda. Samuti ei pruugi kõigil sõidukeil olla toetatud kõik testireziimid. OBD-2/EOBD süsteemi kaudu ei saa nullida
• Kas indeksi loomine suurendab andmebaasi salvestamiseks vajaliku kettaruumi hulka? (jah) • Kuidas kiirendada suure hulga ridade lisamist tabelisse? (kustutada tabeliga seotud indeksid, lisada read, luua indeksid uuesti) • Mida tahendab ridade migreerumine andmebaasi sisemisel tasemel ja kas ̈ see on too ̈ kiiruse seisukohast hea või halb? (Ridade migreerumine on see, kui rida ei mahu enam andmeplokki ära ja läheb teise admeplokki, aga see on halb, sest see muudab andmete otsimise aeglasemaks.) • Kuidas mojutab andmete muutmise sagedus seda, kui tihedalt tuleb ̃ andmeplokkidesse sisemisel tasemel ridu paigutada? Harva muudetavate tabelite ja indeksite andmetele ei pea palju ruumi jätma, väga sageli muudetavate tabelite ja indeksite andmed peaks olema plokkides, kus on vaba ruumi 30%.
CD-RW orgaanilise kihi kuumutamisel 300C-ni see kristalliseerub (erase), 600C-ni aga muutub amorfseks (write). PILET 5. Vahemälu (Cache) organiseerimine (otsevastavusega, assotsiatiivne, kogumassotsiatiivne). Vahemälu organiseerimine kolmel viisil: Assotsiatiivne vahemälu kontroller võib põhimälust võetud ploki paigutada vahemälu piires kuhu tahes Kogumassotsiatiivne vahemälu on jaotatud kogumiteks, millest igaüks sisaldab mitut andmeplokki. Iga põhimälust vahemällu loetav plokk võib asuda suvalises kogumis, kuid kogumi piires on kindlal kohal. Otsevastavusega iga konkreetne vahemäluplokk vastab kindlatele põhimäluplokkidele. Vahemälu ehk peidikmälu on protsessoris (või sellega vahetult ühenduses) olev mälu. See põhineb transistoritel ja on seetõttu väga kiire. Vahemälus säilitatakse informatsiooni, mida on protsessoris käskude täitmisel korduvalt vaja. Seega põhimälust loetud informatsiooni
lahutamine aritmeetika poolelt ja EI, JA, VÕI loogika poolelt. Iga operatsiooni jaoks on ALUs oma loogaikaskeem. Operatsiooni valikuks kasutatakse multipleksorit. Vahemälu (Cache) organiseermine: otsevastavuse, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne. Vahemälu organiseerimine kolmel viisil: Assotsiatiivne vahemälu kontroller võib põhimälust võetud ploki paigutada vahemälu piires kuhu tahes Kogumassotsiatiivne vahemälu on jaotatud kogumiteks, millest igaüks sisaldab mitut andmeplokki. Iga põhimälust vahemällu loetav plokk võib asuda suvalises kogumis, kuid kogumi piires on kindlal kohal. Otsevastavusega iga konkreetne vahemäluplokk vastab kindlatele põhimäluplokkidele. Vahemälu ehk peidikmälu on protsessoris (või sellega vahetult ühenduses) olev mälu. See põhineb transistoritel ja on seetõttu väga kiire. Vahemälus säilitatakse informatsiooni, mida on protsessoris käskude täitmisel korduvalt vaja.
annaabi.ee 
