Internet on arvutivõrkude ühendus, mis on ülemaailme ja see kasutab töötamiseks Interneti Protokolli (IP). Ajalugu Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 1962–1968 arendati paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk välja, et niiviisi oleks see vastupidavam (näiteks tuumasõjal). See tehnoloogia võimaldas jõuda andmepakettidel sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral sellepärast, et nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal olid pakettedastusprotokolliga esimesed õnnestunud katsed California Ülikoolis, Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid TCP/IP protokolli Vint Cerf ja Robert Kahn välja. Esimene TCP/IP käivitati 1983. aastal installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd kommerts-arvutivõrk mis põhines sellest.
Internet on arvutivõrkude ühendus, mis on ülemaailme ja see kasutab töötamiseks Interneti Protokolli (IP). Ajalugu Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk välja, et niiviisi oleks see vastupidavam (näiteks tuumasõjal). See tehnoloogia võimaldas jõuda andmepakettidel sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral sellepärast, et nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal olid pakettedastusprotokolliga esimesed õnnestunud katsed California Ülikoolis, Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid TCP/IP protokolli Vint Cerf ja Robert Kahn välja. Esimene TCP/IP käivitati 1983. aastal installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd kommerts-arvutivõrk mis põhines sellest.
1.septembril 1969 saadi esimene proovivõrk tööle. Tollal koosnes see küll ainult neljast arvutist ning kandis ARPANet'i nime, mida vedas organisatsioon Advanced Research Projects Agency.[4] See jaotati hiljem tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseksMILNETiks. Aastail 1962– 1968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, mis arendati välja selleks, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. See tehnoloogia võimaldas andmepakettidel jõuda sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral, sest nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. Aastal 1983 käivitati 200 hostarvutiga esimene TCP/IP arvutivõrk. Järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1980
Kahetasandiline hierarhia: backbone (magistraalvõrk) ja kohalik võrk (local andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. See tehnoloogia võimaldas andmepakettidel jõuda dele > server saab vastuse kätte ja lõpetab ühenduse. area) sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral, sest nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969
====== i- liikluse intensiivsus, a- keskmine pakettide saabumise aeg 11. ARVUTIVÕRKUDE JA INTERNETI AJALUGU ==> Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. See tehnoloogia võimaldas andmepakettidel jõuda sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral, sest nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. ///// ==> 1983 käivitati esimene TCP/IP installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. /////
liikluse intensiivsus, a- keskmine pakettide saabumise aeg 11. ARVUTIVÕRKUDE JA INTERNETI AJALUGU ==> Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 1962–1968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. See tehnoloogia võimaldas andmepakettidel jõuda sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral, sest nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. ///// ==> 1983 käivitati esimene TCP/IP installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. /////
Kui ühel midagi saata pole, siis ta annab loa edasi ning nii see protsess jätkub. Kaader koosneb: 1) Start Delimiter (Alguse tunnus) 1 bait. Selle järgi saab sünkroniseerida ja saab teada, et tegemist on algusega. Siin ei ole nullid ja ühed, vaid JK jne. See erikujuline signaal, mida andmeosas ei ole ütleb, et nüüd hakkab pihta kaader. 2) Access Control Siin on sees prioriteedid. Tegemist on kas loapaketiga või andmepaketiga ja siin saab reserveerida prioriteeti. Andmepakettidel ja lubadel on prioriteedid. Kui on tegemist prioriteetse loaga, siis tohib ainult see loa endale võtta kes on sama prioriteediga või kõrgema prioriteediga. R on neeb bitid, millega me saame reserveerida endale teatud prioriteediga luba. Token on luba ja monitori bitt on vajalik selleks, et kui andmepakett liigub mööda ringi, siis see kes saatis, selle ülesanne on see pakett sealt võrgust ära korjata. Kui pakett saadetakse teele, siis selles on kindlasti olemas sihtpunkti
annaabi.ee 
