Tudeng on kursuse lõpetanud 10.Allpool toodud diagrammil on järgmised vead: a,b,c,d,e*,f* a. Process 2 ei oma algust (Start Event puudu). b. Process 1 ei oma lõppu (End Event puudu). c. Process 1 ja Process 2 on kahes eraldi basseinis (Pool). nendevahelist suhtlust tuleb näidata Message Flow connectori abil, mitte Sequence Flow connectori abil. d. Tööjärje üleandmine eeldab ka vähemalt ühe (reeglina ühise) andmeobjekti kasutamist mõlema protsessi poolt. e. Task 1 peaks olema Send Task tüüpi. f. Task 2 peaks olema Receive Task tüüpi. g. Äriprotsess peab alati lõppema samas basseinis ja samal rajal kus see äriprotsess ka algas. 3 C NIMI:........................................................................................................ MATRIKKEL:....................................
andmeobjekte, mis on tegevuste teostamisel abiks. ANDMEOBJEKTIKS nimetame me sellist objekti, mis on võimeline kandma endas meie poolt kasutatavat informatsiooni. IDENTIFIKAATOR on keele reeglite järgi kirja pandud sõna, mis võib tähistada mõnda olemasolevat või programmeerija poolt loodud objekti selles keeles. Üldjuhul kasutatakse identifikaatoreid andmeobjektide ja andmetüüpide nimedena. ANDMETÜÜP määrab andmeobjekti suuruse, omadused ning temaga sooritatavad võimalikud tegevused. Arvutis on igal tüübil lõplik väärtuste hulk. Programmeerimiskeeltes on algselt defineeritud mingisugune hulk andmetüüpe, mida nimetatakse LIHTTÜÜPIDEKS. Harilikult kuuluvad sinna hulka sellised andmetüübid nagu TÄISARV, REAALARV ja SÜMBOL. Lisaks lihttüüpidele on programmeerimiskeeltes keerulisemaid andmetüüpe, mida nimetatakse STRUKTUURSETEKS TÜÜPIDEKS. Paljudes keeltes on algselt defineeritud
Andmemudeli koostamine eesmärk fikseerida infosüsteemi baasandmed olemitena (andmeobjektidena) ja nendevaheliste suhetena olem (andmeobjekt) esitab (kirjeldab) reaalse maailma objektide hulka, mille kohta on vaja infosüsteemis andmeid meeles pidada edasise kasutamise eesmärgil 67.REALITSIOON,TÜÜBID suhe (relatsioon) esitab seoste hulka andmeobjektide vahel suhte iga eksemplar esitab seost ühe andmeobjekti 1 või mitme eksemplari ja teise andmeobjekti 1 või mitme eksemplari vahel suhe võib siduda sama andmeobjekti 2 või mitut eksemplari 68.ANDMEOBJEKTIDE ATRIBUUTIDE MÄÄRAMINE määrata atribuut. Kas see atribuut on selle objekti oma? milliseid väärtusi ta omab? kas väärtuste taga ei peitu iseseisev objekt (identiteet)? kui JAH, modelleeri seoseobjektina (uus objekt) kui EI, jääb atribuudiks
Identifikaator IDENTIFIKAATOR on keele reeglite järgi kirja pandud sõna, mis võib tähistada mõnda olemasolevat või programmeerija poolt loodud objekti selles keeles. Programmeerimise algkursus 12 - 89 Üldjuhul kasutatakse identifikaatoreid andmeobjektide ja andmetüüpide nimedena. Andmetüüp Andmeobjekte võib tekitada, kasutades väga mitmesuguseid andmetüüpe. ANDMETÜÜP määrab andmeobjekti suuruse, omadused ning temaga sooritatavad võimalikud tegevused. Tuleb silmas pidada, et arvutis on igal tüübil lõplik väärtuste hulk. Programmeerimiskeeltes on algselt defineeritud mingisugune hulk andmetüüpe, mida nimetatakse LIHTTÜÜPIDEKS. Harilikult kuuluvad sinna hulka sellised andmetüübid nagu TÄISARV, REAALARV ja SÜMBOL. Lisaks lihttüüpidele on programmeerimiskeeltes keerulisemaid andmetüüpe, mida nimetatakse STRUKTUURSETEKS TÜÜPIDEKS
informatsioon, kuid see ei tähenda, et informatsioon on ainult teadmine. Identifikaator IDENTIFIKAATOR on keele reeglite järgi kirja pandud sõna, mis võib 18 / 115 tähistada mõnda olemasolevat või programmeerija poolt loodud objekti selles keeles. Üldjuhul kasutatakse identifikaatoreid andmeobjektide ja andmetüüpide nimedena. Andmetüüp Andmeobjekte võib tekitada, kasutades väga mitmesuguseid andmetüüpe. ANDMETÜÜP määrab andmeobjekti suuruse, omadused ning temaga sooritatavad võimalikud tegevused. Tuleb silmas pidada, et arvutis on igal tüübil lõplik väärtuste hulk. Programmeerimiskeeltes on algselt defineeritud mingisugune hulk andmetüüpe, mida nimetatakse LIHTTÜÜPIDEKS. Harilikult kuuluvad sinna hulka sellised andmetüübid nagu TÄISARV, REAALARV ja SÜMBOL. Lisaks lihttüüpidele on programmeerimiskeeltes keerulisemaid andmetüüpe, mida nimetatakse STRUKTUURSETEKS TÜÜPIDEKS. Paljudes keeltes on algselt
Andmete osas tähendab loogiline disain andmemudeli valimist. Antud kursuses käsitletakse relatsiooniliste andmebaaside projekteerimist. See tähendab loogilises disainis kõigepealt relatsioonilise andmemudeli sissetoomist ning andmestruktuuride viimist vähemalt kolmandale normaalkujule. Andmemudelisse ei tohi jääda mitu-mitmele suhteid, mis analüüsi mudelis on lubatud. Erinevalt analüüsietapil koostatud kontseptuaalmudelist nähakse nüüd iga andmeobjekti (olemi) taga konkreetset (relatsioonilist) andmetabelit. Seepärast nimetame andmemudelit nüüd (loogiliseks) andmebaasiskeemiks. Kirjeldatakse kõik andmeväljad, määratakse (standardsed, mitte konkreetse tarkvaraga seotud) andmetüübid ning väljapikkused. Relatsioonilise andmebaasi loogilise disaini tegevused on: 1. Detailanalüüsi andmemudeli teisendamine - relatsioonilise mudeliga kokkusobimatute konstruktsioonide eemaldamine andmemudelist (valikuline). Eesmärgid: