4.Leida vähemalt 3 erinevat andurit, mis kasutavad jadaliidest. · Jadaliides RS-232C (1-1, asünkroonne, master - slave, RxD/TxD/Com, ) (RS-422: 1-10) · Jadaliides · Jadaliides 5. Mis vahe on UART ja USART liidestel? Kumb on kiirem? USART on universaalne sünkroonne jadaliides, UART aga selle lihtsustatud variant - universaalne asünkroonne jadaliides. Vahe seisneb selles, et USART kasutab peale andmeliinide ka taktsignaali liini, millega andmeid sünkroniseeritakse, UART aga mitte. AVR-i USART võimaldab täisduplekssidet, 5- kuni 9-bitiseid andmesõnu (8 biti puhul sõna = bait), 1 või 2 stoppbitti, kolme paarsuse reziimi ja laia boodikiiruste valikut. 6. Kuidas töötab SPI liides? SPI (ingl serial peripheral interface) on jada välisliidese ja välisseadmete vaheline andmevahetuse standard, mille töötas välja Motorola ettevõte. SPI töötab täisdupleksi reziimis
Ploki edastus - mõnikord on kasulik edastada kogu plokk korraga, nt vahemälu laadimisel. Kui käivitub ploki edastus, väljastab protsessor tavaliselt mingi täiendava signaali, mis näitab ploki edastamise käivitumist. Asünkroonne siin taktsignaali pole otseselt näha, andmeedastus toimub signaalide vahetamise abil. Sellel on paindlikum ajastus ja ei sõltu sünkrosignaalidest, kuid on keerukam. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine Andmeliinide arv määrab sõna järgulisuse mälus. Ühe mälu poole pöördumisega saab lugeda/kirjutada sõna, mille järgulisus langeb kokku andmeliinide järgulisusega. Mälu koostatakse mitmest mäluplokist, mis annab võimaluse kasutada väiksemat mälu. Nt. kahe ploki puhul sõltub aadressijärgust, milline plokk vastab signaalile. Tarkvara jaoks on tegemist ühe tervikliku mäluga, üleminek toimub riistvaras. Mälude klassifikatsioon
Side on pakettidena realiseeritud juba füüsilises kihis, kus paketi algus ja lõpp on eristuvad bittide edastamisest teistsuguste pinge tasemeta ja muutustega. Sidet alustab alati haldur. Pakett algab 7-bitise alluva aadressiga ning andmete liikumise suunda tähistava bitiga (lugemine või kirjutamine). Usart 0 USART on universaalne sünkroonne jadaliides, UART aga selle lihtsustatud variant - universaalne asünkroonne jadaliides. Vahe seisneb selles, et USART kasutab peale andmeliinide ka taktsignaali liini, millega andmeid sünkroniseeritakse, UART aga mitte. AVR-i USART võimaldab täisduplekssidet, 5- kuni 9-bitiseid andmesõnu (8 biti puhul sõna = bait), 1 või 2 stoppbitti, kolme paarsuse reziimi ja laia boodikiiruste valikut. AVR mikrokontrolleritel on üldiselt kuni 2 USART liidest, kuid mõnel puudub USART üldse. Andmete edastamine toimub sõna kaupa, ehk AVR teeb riistvara tasandil kasutaja edastatud sõna bittideks ja edastab selle iseseisvalt ning vastupidi
Kui näiteks mälu sõna on 8 bitti (üks bait), siis saab lugeda või kirjutada infot baidi kaupa. Samal ajal ei saa lugeda/kirjutada ühte bitti või ühe pöördumisega lugeda/kirjutada 16 bitti infot. Mälusõna on kvant infot, millele viitab üks aadress (kahendkood) ja mille kaupa toimub igal mälu poole pöördumisel infovahetus. Infovahetuseks on mälul andmeliinid. Andmeliinide arv (andmesiini järguliusus) vastab tavaliselt mälusõna järgulisusele. Andmevahetuseks protsessori ja mälu vahel on veel juhtliinid (juhtsiin). Minimaalsed juhtsignaalid on mällu kirjutamine (MEMORY WRITE) ja mälust lugemine (MEMORY READ) . Teatud mälu tüüpidel on muidugi veel täiendavaid juhtsignaale. Mälu poole pöördumisel määrab aadressi dekooder, millise mälupesa poole toimub pöördumine.
Kui näiteks mälu sõna on 8 bitti (üks bait), siis saab lugeda või kirjutada infot baidi kaupa. Samal ajal ei saa lugeda/kirjutada ühte bitti või ühe pöördumisega lugeda/kirjutada 16 bitti infot. Mälusõna on kvant infot, millele viitab üks aadress (kahendkood) ja mille kaupa toimub igal mälu poole pöördumisel infovahetus. Infovahetuseks on mälul andmeliinid. Andmeliinide arv (andmesiini järguliusus) vastab tavaliselt mälusõna järgulisusele. Andmevahetuseks protsessori ja mälu vahel on veel juhtliinid (juhtsiin). Minimaalsed juhtsignaalid on mällu kirjutamine (MEMORY WRITE) ja mälust lugemine (MEMORY READ) . Teatud mälu tüüpidel on muidugi veel täiendavaid juhtsignaale. Mälu poole pöördumisel määrab aadressi dekooder, millise mälupesa poole toimub pöördumine.
Need jagunevad säilivateks ja mitte säilivateks. Mittesäilivatest mäludest kaob info kui toide on välja lülitatud. SAMi mälud jagunevad magnetilisteks ja optilisteks. Eri sõnade poole pöördumise aja erinevuse põhjuseks on vajadus positsioneeride lugemise/kirjutamise päid. Osa neist on tänaseks tähtsuse kaotanud. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving). Andmeliinide arv määrab tavaliselt sõna järgulisuse mälus. Ühe pöördumisega saab lugeda/kirjutada sõna, mille järgulisus langeb kokku andmeliinide järgulisusega. Oluline probleem on seotud mälu sõnade arvuga mälus. Kogu aadressiliinine abil adresseeritavat mälu mahtu on tehnoloogiliselt võimatu valmistada ühe mäluplokina. Seega tuleb koostada mälu mitmest mäluplokist. See annab võimaluse ka kasutada väiksemat mälumahtu, millile võib vastavalt vajadusele mälu lisada
Reversiivsed nihkeregistrid Nihkeregistrit, mis võimaldab nihet mõlemas suunas, nim reversiivseks. Paralleellaadimisega nihkeregistrid St, et nihkeregistrisse võib kanda algväärtuse paralleelkoodis. Ilma paralleellaadimise võimaluseta saab sinna kanda väärtuse vaid järjestikusisendi kaudu sisse nihutades. Paralleellaadimist saab raliseerida ka asünkroonsete asetussisendite kaudu. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving) Andmeliinide arv määrab ära tavaliselt sõna järgulisuse mälus. Ühe mälu poole pöördumisega saab lugeda/kirjutada sõna, mille järgulisus langeb kokku andmeliinide järgulisusega. Üksikutel juhtudel on tehtud ka nii, et sõna edastatakse osade kaupa. Oluline probleem on seotud mälu sõnade arvuga mäuls. nimelt ei ole kogu mälu mahtu mida on võimalik adresseerida aadressliini abil tehnoloogiliselt võimalik valmistada ühe moodulina. Seega tuleb koostada mälu mitmest moodulist
annaabi.ee 
