Sektsiooni numbrite süsteem on välja toodud lisas ( Lisa 1). Käik 1 koosneb 17 sektsioonist, tunnel 2 koosneb 21 sektsioonist, käik 3 koosneb neljast väiksemast käigust. 3.1 on jaotatud 21 sektsiooniks. Blindaazi õhusaht jaguneb kolmeks. Käik 3.2 on jaotatud 8 sektsiooniks (1p-8p), käik 3.3 jaguneb 2 sektsiooniks ( 1l-2l) ja käik 3.4 3 sektsiooniks (1b-3b) (Tõrv, 2008). Andmete kogumiseks kasutati andmelehte (Lisa 2). Lisaks talvituvale liigile ja sektsiooninumbrile märgiti andmelehele ka nahkhiire asukoht. Paiknemiseks oli kolm 34 võimalust: seinal, laes või praos. Täpsustamiseks kasutatakse paiknemise määramiseks ka tunnuseid: avatud, augus või praos. Nahkhiire paiknemisel seinal tuli tabelisse märkida kõrguse kategooria: <1m, 1-2m, >2m. Ametlikud loendused toimusid kahel perioodil. Talvitusperioodil 2007/2008 toimusid
puhul individuaalset aruandluse lahendust. Kuna peamiseks eesmärgiks oli pakkuda ühtlast, pidevat ja arusaadavat loendusandmete väljundit läbi kogu pilootprojekti, organiseeriti kõik andmed ühte Microsoft Exceli andmebaasi. Arvestades erinevaid külastajate seire strateegiaid ning andmevoogusid jagati andmebaas kolmeks osaks: - toorandmed; - kalibreeritud andmed; - aruanded. Loenduritest maha laetud andmed kopeeriti toorandmete andmelehele, organiseerides andmed kuupäeva (read) ja loenduri asukoha (tulbad) alusel. Selgemate jooniste genereerimiseks häälestati loendusandmete sagedus kasutades külastajate arvu ühes tunnis. Kalibreeritud andmete lehele kanti andmed, mille kalibreerimiseks kasutati automaatseid eeldefineeritud kalibreerimisfaktoreid. Ainsaks kasutatavaks korrektsioonifaktoriks nende loendurite puhul, mis asuvad ühe sissepääsuga aladel, oli 0,5 – tegelik külastajate arv saadi
Hüdrostruktuurvaik on väga madala viskoossusega (5 mPa·s) kolmekomponentne vedelik, mis surutakse 4…8 bar rõhul müüritisse ja täidab selle poorid. Järelinjektsioon 2 korda. o eelnevate krohviproovide spektraalanalüüsi tulemuste põhjal, kui identifitseeriti veeslahustuvad faasinihkega soolad, teha seinte krohvsaneerimine saneerkrohvi süsteemiga, vastavalt WTA-andmelehele 2-9-04/D, min. 2 cm paksuselt. Tegemist on suure poorsusega ( mahuprotsent > 40 %) ja väikse veeimavusega (≤ 5 mm) müüritise veeslahustuvaid sooli endas ladestava krohviseguga. o kui krohviproovide analüüsid ei tuvastanud veeslahustuvaid sooli, teha seinte krohvimine traditsioonilise märgmeetodil ( mitte kuivmeetodil ) kustutatud lubjakrohviga (lubi-liiv vahekorras 1/1). Lubjakrohviga krohvimisel on eriti