tegu on nii öelda puhas uurimus. Tavaliselt kasutatakse fenomenoloogilise uuringu puhul intervjuusid või avatud küsimustike. Mõlemal andmete kogumise viisil on omad plussid ja miinused. Intervjuu puhul ei pruugi uuritav vastata esitatud küsimustele ausalt, uurija võib mõjutada vastuseid juba oma kohaloluga. Sellise olukorral puhul oleks mõistlik kasutada anonüümselt täidetavat avatud küsimustega küsimustiku. Samas pole kirjaliku andmekogumisviisi korral võimalik esitada täpsustavaid küsimusi. Intervjueeritavate arv võib fenomenoloogilises uurimuses olla erinev. Tuleb meeles pidada, et fenomenoloogilises uuringus järgitakse kvalitatiivset teadusparadigmat, mille puhul uuritavate arv ei ole esmatähtis. Teisalt ei pruugi väike intervjueeritavate arv esile tuua kogemuste variatiivsust. Oluline on leida sellised infoandjad, kellel on uuritava ilminguga seotud kogemusi. Oleks parem, kui uurijal ei oleks uuritavatega isiklikke suhteid.
usalda, üldse ei usalda. Mõõtmissühik protsendid (%) Operatsionaliseerimisest Operatsionaliseerimisel tuleb arvestada: Kontsept peab tõesti olema mõõdetav Mõõdikud peavad tõesti peegeldama kontsepti sisu Tihtipeale sobib ühe kontsepti mõõtmiseks mitu indikaatorit, sest enamus sotsiaalteaduslikke kontsepte on mitme-dimensionaalsed Tuleb mõelda, kuidas oleks antud muutjat kõige paremini mõõta, mis andmekogumisviisi kasutades (küsitlus, vaatlus, jne) ja millist skaalat täpselt kasutada? Mis ühikutes me mõõdame? Uuri kirjandust ja varasemaid analüüse! Mitme-dimensionaalsed kontseptid Kontsept: demokraatia Muutuja: demokraatia indeks (Freedom House) Indikaatorid/mõõdikud: (1) valitsus - stabiilsus, efektiivsus (2) valimised - võrdsed ja vabad (3) kodanikeük - sõltumatus, (4) meedia - meediavabadus,
– Kontsept peab tõesti olema mõõdetav (nt. armastust, ilu ja Jumala headust mõõta ei saa) – Mõõdikud peavad tõesti peegeldama kontsepti sisu (nt. kas kodanikeühenduste arv näitab tõesti kodanikeühiskonna aktiivsust ja demokraatia tugevust antud riigis?) – Tihtipeale sobib ühe kontsepti mõõtmiseks mitu indikaatorit, sest enamus sotsiaalteaduslikke kontsepte on mitmedimensionaalsed – Tuleb mõelda, kuidas oleks antud muutjat kõige paremini mõõta, mis andmekogumisviisi kasutades (küsitlus, vaatlus, jne) ja millist skaalat täpselt kasutada? – Mis ühikutes me mõõdame? (kas toetust valitsusele on parem mõõta näiteks 1- 7 hinnanguskaala või mõnel muul skaalal?) • Uuri kirjandust ja varasemaid analüüse! Sealt tihti näha, kuidas on kontsepte operatsionaliseeritud… Mitme-dimesionaalsed kontseptid 1. Kontsept: sotsiaalne kapital 2. Muutujad: (1) sildava sotsiaalne kapitali indeks; (2) ühendava sotsiaalse kapitali indeks 3
annaabi.ee 
