veebikeskkonda (www.ut.ee/lykka) ning need on vabalt kättesaadavad kõigile. Küsimustike ja intervjuude kontrollitavust ei oska kommenteerida, sest nende täpsus põhineb siiski ainult vastaja aususel ja arvamusel, arusaamisest antud küsimusest. Kõik esitatud väited on argumenteeritud ning toetuvad faktidele (uuringu tulemustele). Andmekogusmismeetoditeks oli nii ulatuslikud ankeetküsitlused kui ka fookusintervjuud. Leian, et antud uuritavate käest ja antud andmekogumismeetoditega saadi kõige objektiivsemad andmed kui ankeetküsimustikud olid põhjalikud ja fookusintervjuudes käitletavad probleemid täpsed. Sellise suure valimiga ei oskagi pakkuda paremat lahendust andmete kogumiseks. LÜKKA-uurimuste eesmärgiks oli kaardistada Eesti kõrghariduse põhiprobleemid ja seda ka tehti. Positiivseks märgiks oli see, et mõndagi on Eesti kõrgkoolides hästi: haridust väärtustatakse,
teoreetilise osa koostamisel võis esineda ka uurijate isiklikku mõju: isiklik varasem kogemus mentorlusega ja/või praktika, olukorra oma tõlgendus jne. Uurijate vaatenurk ja mõistete arusaam võis omakorda mõjutada kogu töö suunda eesmärki ja hüpoteese. Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 14 Käesoleva töö uurimuse osa muud võimalikud tugevad küljed võrreldes teiste andmekogumismeetoditega: o andmekogumise paindlikkus (vastavalt olukorrale/vastajale); o uuritavaga ollakse vahetus keelelises interaktsioonis; o võimalus varieerida käsitlevate teemade järjekord; o vastuste tõlgenduste täpsustamise võimalusi on rohkem; o kiirus (kohene, vahetu vastus küsimustele); o tavaliselt uuritavad nõustuvad uurimuses osalema ja ei ole karta, et vastanute arv ei ole piisav;
Abistamine uuringuprobleemi täpsemal määratlemisel; Professionaalsed analüüsitehinikad jms; Tõenäoline ajasääst Puudused: Kõrgem maksumus; Uuringufirma ei taju uuringu problemaatikat niivõrd hästi, kui töötajad ise (info müda jms) KVANTITATIIVSED UURINGUD Peamised uuringumeetodid Teabekogumise meetodid jagunevad kaheks: kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks. Uuringuprobleemi iseloom määrab, kumba meetodit kasutatakse. Kvantitatiivsete andmekogumismeetoditega otsitakse vastust küsimustele kui palju? mitu? Vastajate hulk on suur ja tulemusi analüüsitakse statistiliselt. Kvalitatiivsete andmekogumismeetoditega üritatakse koguda võimalikult põhjalikke andmeid väiksemalt vastajaskonnalt ja tulemusi ei analüüsita statistiliste meetodite, vaid teksti sisu (tähenduse) kaudu. Kvalitatiivsete meetoditega otsitakse vastuseid küsimustele miks? Ja kuidas? Küsitlus