Vaba tahte väljenduseks on geenidoonori kirjalik nõusolek, mille geenidoonor annab pärast seda, kui andmekoguja on teda informeerinud EGV olemusest ja võimalustest. Fenotüpiseerimise e. terviseandmete kaardistamise eesmärk on koguda EGV-sse olulisemad andmed Eesti elanike tervisliku seisundi (terviseandmed), sugupuude (genealoogilised andmed) ja eluviisi ning keskkonnafaktorite kohta. Fenotüpiseerimiseks vajaliku andmekogumisega paralleelselt võetakse projektis osalejalt ka vereproov. Genotüpiseerimiseks vajalik DNA eraldatakse verest. Täiskasvanutelt võetakse 50 ml veeniverd (7-18 a. lastelt 20 ml), mis toimetatakse kesklaboratooriumisse, kus eraldatakse DNA ja plasma. Genotüpiseerimiseks DNA amplifitseeritakse ja määratakse markerlookused (SNP), kasutades primeri pikendamise (primer extension) tehnoloogiat. Genotüpiseerimise tulemusena tekib andmebaas e. geneetiline kaart 60 000 - 100 000
Tulemuste esitamiseks on otstarbekas kasutada tabelarvutusprogrammi Excel. Tulemuste esitamise võivad ka õpilased ise otsustada. 6. Viimase aspektina peab õpetaja jällegi otsustama, kuidas korraldatakse töö. Kas klassis tervikuna, rühmas, individuaalselt. Kui töö toimub rühmas, siis kas kõikidel õpilastel on samad ülesanded või mõned õpilastest tegelevad näiteks andmekogumisega, teised andmetöötlusega vms. Uurimusõppe eriliik on tegevusuuring, kus uurijad on samas ka uuritavad. Näiteks matemaatikas aritmeetilist keskmist õppides arvutatakse ning võrreldakse klassi õpilaste vanuse, pikkuse, kaalu, õdede-vendade arvu, koolitee pikkuse jms aritmeetilisi keskmisi või koostatakse nende kohta diagramme vms. 18. Rühmatöö. Ilmselt on see üks kõige levinum õppemeetod. Rühmatöö võimaldab suurendada osalejate
• Tuleb ise tihti teooriad kombineerida, olla loov ja ise leiutada sobiv analüüsi raam • Andmekogumine võtab tihti väga palju aega • Oskust teooriates orienteeruda, näha seoseid, eristada olulist ebaolulistest, • Oskus tunnetada “tunnetada” uuritavaid protsesse ja nende konteksti spetsiifikat • Sobib tudengile, kes: – Kes tahab midagi teha uudses vormis, olla loov ja mitte teha asju etteantud rangete raamide järgi – Kes viitsib näha vaeva andmekogumisega – Kellel on üsna hea ühiskonnatunnetus – Kellel on üsna hea analüütiline võimekus ja oskus orienteeruda teooriates ning näha “laiemat pilti” ja seoseid Kvalitatiiv-uuringute kvaliteet • Protseduuriline reliaablus: – Analüüs on korrektselt ja nõuetekohaselt läbi viidud ning uurija ei suru oma subjektiivseid seisukohti peale, vaid lähtub materjalist ning on neutraalne – Empiirilised andmed on korrektselt ja täies mahus ära toodud, nii et on võimalik
annaabi.ee 
