4) isiku kohta maksustamisega kogutud teave, välja arvatud teave maksuvõlgnevuste kohta. Andmekaitse seadused peavad vältima isiku personaalse informatsiooni sattumist sellelt arvutisüsteemilt, kus see seaduslikult asub, teistesse arvutisüsteemidesse ilma isiku nõusolekuta. Näiteks Suurbritannias nõuab 1984. aasta kehtestatud andmekaitse seadus, et kõik personaalset informatsiooni töötlevad andmekasutajad peavad olema registreeritud. Eestis reguleerib andmekaitset 1966. aasta vastu võetud "Isikuandmete kaitse seadus", mis viidi Euroopa Liidu nõuetega kooskõlla 2003. aasta oktoobris ning mille täitmist kontrollib Andmekaitse Inspektsioon. Andmekaitse Inspektsioon on Justiitsministeeriumi valitsemisalas tegutsev sõltumatu järelevalveasutus Eesti Vabariigis. Arvutis olevate andmete või programmi ebaseadusliku vahetamise, kustutamise, rikkumise või sulustamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, samuti arvutisse andmete või
Euroopa mudeli puhul on võtmesõnaks jõustatavus. Nimelt peetakse siin oluliseks seda, et andmesubjektidel oleksid õigused, mis on väljendatud selgetes reeglites ning et nad saaksid pöörduda vastava võimuesindaja poole (andmekaitse järelevalve organ), kes nende kaitseks tegutseks. Igal Euroopa Liidu liikmesmaal on selline organ olemas ning eeldatakse, et ka teistes riikides väljaspool Euroopa Liitu garanteeritakse samalaadne kontroll isikuandmete kasutamise üle. Euroopas rõhutatakse andmekaitset reguleerides eelkõige üksikisiku privaatsuse kaitse vajadust. Privaatsust peetakse siin üheks põhiliseks inimõiguseks, samaväärseks õigustega eneseteostusele, mõttevabadusele ning sõnavabadusele. 3.2 USA MUDEL USA-s on suhtumine privaatsuse kaitsesse Euroopa omast märgatavalt erinev. Isikuandmete kaitse põhimõtteid sisaldavad seadused on arenenud eri lainetena ning peegeldavad ameeriklaste
Euroopa Liit on loomisest alates põhinenud inimõigustel, demokraatlikel institutsioonidel ja õigusriigi põhimõttel. Nimetatud väärtusi tähtsustatakse põhiõiguste hartas, mis koondab ühtsesse dokumenti kõik ELi kodanike poliitilised, majanduslikud, ühiskondlikud ja isikuõigused. 2000. aastal vastu võetud hartas ajakohastatakse kehtivaid õigusi ja käsitletakse uusi tehnoloogilise progressiga kaasnevaid valdkondi, nagu näiteks bioeetikat ja andmekaitset. Euroopa kodanike põhiõigus on vaba liikumine liikmesriikide vahel ja alalise elukoha valimine mis tahes liikmesriigis. Kuigi vaba liikumine on sätestatud juba ELi asutamislepingutes, oli selle rakendamiseks vaja Schengeni lepingut (jõustus 1996. aastal). Nüüd võivad ELi kodanikud liikuda Schengeni piirkonnas ilma kohutuseta esitada passi või isikutunnistust. Schengeni leping hõlmab 13 liikmesriiki sellest jäävad kõrvale Ühendkuningriik, Iirimaa ning alates 2004
- Isikuandmete töötlemine toimub andmesubjekti eluliste huvide kaitseks. Nt teadvusetu andmesubjekti tervislikku seisundit puudutavate andmetega tutvumise arsti poolt. Eesti vastav seadusandlus lubab ilma andmesubjekti nõusolekuta isikuandmeid töödelda veel välislepingu või EL või EK otsekohaldatava õigusaktiga ettenähtud ülesande täitmiseks. Nt EK otsus 06.04.2009 Europoli asutamise kohta, mille alusel võivad liikmesriigid isikuandmeid Europolile edastada. Andmekaitset reguleerivad rahvusvahelised ja kohalikud instrumendid Andmekaitse arenes välja privaatsusõigusest. Andmekaitse tänapäevases mõttes tekkis siis, kui eelmise sajandi 70-ndatel muutus isikuandmete automatiseeritud töötlemine nii laialdaseks, et seadusandliku baasi loomist ei olnud võimalik enam edasi lükata. 1983 sätestas Saksamaa Föderaalne Konstitutsiooni kohus reegli, mille kohaselt on igal isikul vastavalt Saksa põhiseadusele õigus otsustada enda isikuandmete avaldamise üle
ranged karistused. 8.4 Andmekaitse Eestis Andmekaitse seadused peavad vältima isiku personaalse informatsiooni sattumist sellelt arvutisüsteemilt, kus see seaduslikult asub, teistesse arvutisüsteemidesse ilma isiku nõusolekuta. Näiteks Suurbritannias nõuab 1984. aasta kehtestatud andmekaitse seadus, et kõik personaalset informatsiooni töötlevad andmekasutajad peavad olema registreeritud. Eestis reguleerib andmekaitset 1966. aasta vastu võetud "Isikuandmete kaitse seadus", mis viidi Euroopa Liidu nõuetega kooskõlla 2003. aasta oktoobris ning mille täitmist kontrollib Andmekaitse Inspektsioon. Andmekaitse Inspektsioon on Justiitsministeeriumi valitsemisalas tegutsev sõltumatu järelevalveasutus Eesti Vabariigis. Isikuandmete kaitse seaduse järgi on delikaatsed isikuandmed järgmised (IKS $4 lg3): · poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud
Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil arvuti suudab tegutseda etteantud käskude jada ehk programmi alusel
annaabi.ee 
